Hollandi sägapüüdjate rekordijaht sai 28. juulil uue peatüki, kui Greggor de Greff püüdis 251 cm pikkuse kala. Tegu on seni pikima ning ühtlasi esimese Hollandis registreeritud sägaga, mis ületas maagilise 2,5 meetri piiri.

- Hollandi uus sägarekord, 251 cm.
- Foto: www.sportvisunie.nl
Uue rekordi tulek oli õhus juba kevadel. Mais registreeris Mohammed Massaoudi Hollandi harrastuskalastajate organisatsioonis Sportvisserij Nederland 249 cm pikkuse säga. Kahe ja poole meetri piir jäi vaid sentimeetri kaugusele ning oli selge, et suurte sägade püüdjad hakkavad seda sihikule võtma.
Suur kala leiti laiviga
Rekordi püüdmise päeval oli Greggor jõel koos sõbra Ferdi ja isaga. Esialgu ei viidanud miski sellele, et nad end õhtuks Hollandi kalapüügiajalukku kirjutavad. Sel ajal kui Ferdi ja Greggori isa paadiga jõge kammisid, liikus Greggor belly boat'iga ning otsis kala Garmini laiv-sonariga.
Taktika oli otsekohene. Kui ekraanile ilmus suurem kala, proovis Greggor talle pakkuda suurt silikoonlanti, mis oli rakendatud lausa 200-grammisele jigipeale.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Esmalt 204 cm, siis hiiglane
Päev näitas juba varakult, et valitud taktika töötab. Esimene säga pääses küll konksu otsast, kuid järgmise suure kala suutis Greggor kaldale – täpsemalt paadi juurde – tuua. Mõõdulint näitas 204 cm. Kala mõõdeti ja pildistati ning lasti seejärel tagasi jõkke.
Mõne aja pärast ilmus Livescope'i ekraanile aga kala, mis oli hoopis teisest klassist. Esialgu ei tundnud hiiglane landi vastu erilist huvi. Greggor jätkas proovimist ning lõpuks õnnestus tal silikoonlant visata praktiliselt säga suu ette. „Sain kohe võtu ja teadsin, et mul on otsas tõeliselt suur säga,“ meenutas Greggor.
Algas võitlus, mille käigus vedas hiiglaslik kala belly boat'is istuvat püüdjat mööda jõge. Greggorile, Ferdile ja tema isale sai üsna kiiresti selgeks, et tegemist võib olla kalaga, mis ületab senise Hollandi rekordi.
Mõõdulint näitas 251 sentimeetrit
Kui säga lõpuks pinnale tuli, õnnestus kolmel mehel kala ühiselt kontrolli alla saada. Mõõtmisel selgus, et nende kahtlus oli olnud õige: säga pikkuseks saadi täpselt 251 cm. Senine 249-sentimeetrine rekord oli löödud kahe sentimeetriga ning esimest korda oli Hollandis ametlikult registreeritud üle 2,5 meetri pikkune säga. Pärast mõõtmist ja pildistamist lasti hiiglane tagasi. Kala jäi hetkeks rahulikult vette ning ujus seejärel aeglaselt jõkke tagasi.
Sportvisserij Nederland kontrollis esitatud mõõtmisandmeid ja fotomaterjali ning tunnistas 251 cm pikkuse säga Hollandi uueks ametlikuks rekordiks.
Kuidas sägarekord ametlikuks saab?
Hollandis ei piisa rekordkala püüdmiseks üksnes erakordsest mõõdust. Kala peab olema püütud õnge või spinninguga ning olema konksu otsa jäänud suust. Tema pikkus tuleb usaldusväärselt ja selgelt dokumenteerida ning esitada kontrollimiseks piisav fotomaterjal. Rekordisüsteemi juurde kuulub ka põhimõte, et kala tuleb pärast mõõtmist võimalikult säästlikult tagasi lasta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Itaalias Garda järves on kiiresti kasvanud invasiivse euroopa säga arvukus ning kohalikud võimud otsivad võimalusi, kuidas selle, Itaalia suurimas järves hiiglaslike mõõtmeteni kasvada võiva röövkala mõju vähendada. Ühe lahendusena tahetakse kutseliste kalurite püütud sägadele senisest paremini turgu leida.
Lõuna-Prantsusmaal õnnestus kolmel vennal tabada ilus tuunikala: Départements Hérault´rannikul püüdsid mehed siniuim-tuuni, mis kaalus 230 kilo.
Paljud meist on angerjaga kokku puutunud, kuid juhuslikult. Keith Paju läheb aga Emajõe äärde spetsiaalselt just angerja pärast.
Peipsile ahvenale minnes võib kõige raskem küsimus tekkida veel enne, kui esimene jigiheide tehtud saab: kuhu selle tohutu järve peal üldse sõita? Aastaid Peipsil kalastanud ja Facebooki lehte „Peipsi vanakooli rakendused“ pidav Jaak Kask räägib ses loos, kuidas täpselt tema piirijärvel triibusid taga ajab.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.