Kolm venda püüdsid 230-kilose siniuim-tuunikala
Lõuna-Prantsusmaal õnnestus kolmel vennal tabada ilus tuunikala: Départements Hérault´rannikul püüdsid mehed siniuim-tuuni, mis kaalus 230 kilo.
Nii suured tuunikalad ei ole Prantsusmaa, Inglismaa, Hispaania ja Itaalia tuunikalapüüdjatele kaugeltki igapäevased. Vendade Florian, Jonathan ja Ludovic Delmée püütud kala oli 2,6 meetrit pikk. Kala saadi ligikaudu viie kilomeetri kaugusel rannikust.
Poolteist tundi väsitamist
See, et nii soliidsete mõõtmetega kala end lihtsalt kätte ei anna, on iseenesest mõistetav. Tuuni väsitamine kestis vendade Delméede sõnul 90 minutit. Siniuim-tuunid on ühed võimekaimad kalad. Voolujooneline keha ning hästi arenenud verevarustusega lihased muudavad nad kiireks ja erakordselt vastupidavaks. Tuunipüüdjad ütlevad, et kuni 200-kilose kala võib õige varustuse kasutamise korral kätte saada iga püüdja, ka suvaline kalaturist. Kahesajast kilost suurema tuuni edukas väsitamine eeldab aga lisaks õigele varustusele ka püüdja piisavalt head füüsilist vormi ning mõistagi kogemust.
Kala tõsteti maale kraanaga
Vennakeste seiklused ei lõppenud kala tabamisega. Et 230 kilo kaaluv kala paadist maale tõsta, tuli kasutada kraanat. Üks vendadest, Ludovic, teatas Facebookis, et tabatud hiiglane tähistab nende kalamehetee kõrghetke. Nimelt on nad aastaid üritanud mõnd tõeliselt suurt tuunikala kätte saada. Tuune on nad tabanud ka varem, kuid mitte suuri. Kala ei müüdud, see jagati pere ja sõprade vahel.
Kuigi prantslaste tabatud tuunikala avaldab oma mõõtmetega muljet, et ole 230 kg selle kala jaoks midagi erilist. Atlandi siniuim-tuun võib kasvada mitu meetrit pikaks ning kaaluda tugevalt üle poole tonni.
Seotud lood
Peipsile ahvenale minnes võib kõige raskem küsimus tekkida veel enne, kui esimene jigiheide tehtud saab: kuhu selle tohutu järve peal üldse sõita? Aastaid Peipsil kalastanud ja Facebooki lehte „Peipsi vanakooli rakendused“ pidav Jaak Kask räägib ses loos, kuidas täpselt tema piirijärvel triibusid taga ajab.
2026. aasta püügiretk Põhja-Norra järvedele pakkus unustamatuid püügielamusi. Siin on kümnepäevase püügiretke päevik.
Paljud meist on angerjaga kokku puutunud, kuid juhuslikult. Keith Paju läheb aga Emajõe äärde spetsiaalselt just angerja pärast.
Umbkaudu nädal-kaks enne seda, kui tuulehaug kevadisel kuderändel meie vetesse jõuab, püüavad seda pikanokalist Atlandi ookeani kala hea meelega ka taanlased, sakslased ja poolakad, leedukaist-lätlastest rääkimata. Seejuures on huvitav, et sakslased ja poolakad armastavad tuulehaugi püüda tuulehaugiga.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele