Seotud lood
Kõik, kes on kasvõi korra alamõõdulise angerja tabanud, on seisnud kahe halva valiku ees: kas proovida konks sügavalt kala neelust kätte saada või siis lips läbi lõigata ning lasta lahti kala koos konksuga. Uus uuring väidab, et konksu angerja sisse jätmine on palju parem valik.
Ermistu, Kariste, Lõõdla, Muti, Mäeküla, Pulli, Tõhela, Õisu
Kaheksal Eesti väikejärvel aastakümnete jooksul läbi viidud uuringud näitavad, et meie veekogud on väga erinevad ning järved ei arene kaugeltki ühtemoodi. Ühes järves võib kalu olla nii palju, et need lihtsalt ei saa suureks kasvada. Teises on üksikuid isendid, kuid igaüks neist on ootamist väärt. Kolmandas on näha, et järgmine tugev röövkalade põlvkond on peale kasvamas.
Oma 1939. aasta reisikirjas Ruhnu saarele (avaldatud sama aasta „Rahvalehes“) kirjutab loo autor, noor ajakirjanik Evald Voitk muu hulgas ka suvisest angerjapüügist saarerahva seas. Allpool katkendeid reisikirjast koos mõningate tähelepanekutega.
Paide mees Mati Vaarma tabas kolmapäeval Pärnu jõe alamjooksult ahvenapüügi käigus jigiga ilusa angerja, kes haaras Keitechi võdikut.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele