Peipsil ahvenat otsimas: kuidas suurel järvel kala üles leida ja kätte saada
Peipsile ahvenale minnes võib kõige raskem küsimus tekkida veel enne, kui esimene jigiheide tehtud saab: kuhu selle tohutu järve peal üldse sõita? Aastaid Peipsil kalastanud ja Facebooki lehte „Peipsi vanakooli rakendused“ pidav Jaak Kask räägib ses loos, kuidas täpselt tema piirijärvel triibusid taga ajab.
Seotud lood
Selles loos tuleb juttu traditsioonilisest Peipsi sikupüügist, mida tegid meie vanaisad ja vanavanaisad. Kes nimetab seda keriharkidega püügiks, kes kikupüügiks (kikk – õngeritv). Asja põhiolemus on selles, et püük toimub samaaegselt kahe identse ridvaga.
Hiiumaa kalur Taniel Viitamees tabas aprillis merest ahvena, mille kõhus oli samaaegselt nii mari kui niisk. Palusime asja kommenteerida TÜ emeriitprofessoril, ihtüoloog ja embrüoloog Toomas Saatil.
Meerapalu kalur Jaan Puksoo olevat rekordpäeval püüdnud sikuga 540 kg ahvenat
Mida kujutab endast Peipsi traditsiooniline vanakooli sikuti ja kuidas see omale nime on saanud? Ajaloolane Kalle Kroon uuris Eesti Rahva Muuseumi kogusid ja sai teada nii mõndagi huvitavat.
Kalamehed sattusid „ahvenate vanadekodusse“
28. veebruaril ja 1. märtsil Peipsi järve lõunaosas suurte ahvenate koondise avastanud kalastussõbrad said korraliku saagi. Suurim triibu kaalus 1,92 kilo.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele