Emajõe kohasaagid languses
Pärast keeluaja järgsete esimeste päevade kalapidu on Emajõe kohasaagid kolinal langenud ning viimane nädal on olnud pigem keskpäevane või isegi alla selle.
Tartlane Renaldo Rattasepp rääkis neljapäeva pärastlõunal Kalastajale, et on käinud viimase nädala jooksul Tartu linnavahelisel jõelõigul koha püüdmas neli raksu ning on enamasti saanud ka mõne mõõdukala, aga üldiselt domineerivad alamõõdulised.
„Laupäeval olime kesklinna kandis ja püüdsime seitsmest kaheni, saime ühe alamõõdulise koha ja kolm haugi, millest üks oli 65 cm pikkune. Päeva kõrghetk oli siis, botaanikaaia silla alt lõi otsa hiiglasliku tõugja, kellele tuli paadiga mööda jõge allavoolu järgi sõita. Tõugjas on uskumatult jõuline kala – landist kinni, ots allavoolu ja minek! Triivisime seda elukat väsitades peaaegu vana Sisevete Saatkonnani, seal sain ta lõpuks pinda, aga siis tuli lant suust lahti,“ rääkis Rattasepp.
„Pühapäeval oli see hirmus äikesetorm, vahetult enne seda sain otsa neli ilusat koha, aga kätte saada ei õnnestunud neist ühtegi, kõik pudisesid ära. Pärast äikest tegin veel ühe tiiru, aga siis ei saanud enam ainsatki kontakti, jõgi oli nagu välja surnud. Emaspäeva hommikul enne tööd sain ühe 49 cm-se ning õhtul veel ühe täpselt mõõdulise. Kolmapäeva hommikul läks hästi, siis õnnestus kätte saada 3,126 kg kaalunud koha. Kõik kalad tulid Tartu linnavahelt.“
Renaldo Rattasepa viimase nädala mõõdukohasid
Mida sõbrad ja tuttavad räägivad? „Olen kuulnud, et koha saadakse küll, aga ainult üksikud on mõõdus. Luunja sillast ülesvoolu olla kala võrdlemisi väheks jäänud, allpool on väidetavalt rõõmsam. Aga see ei pruugi olla mingi püha tõde – kes kuidas peale juhtub. Emajõe vesi on vahepealsete vihmadega hooaja avapäevaga võrreldes pea 20 cm tõusnud. Vahepeal oli see veel kõrgem, aga nüüd on natuke jõudnud langeda.“
Tartlased Valmar Evert ja Ralf Mae käisid jõel laupäeval ning püüdsid Tartu linna vahel ja linnast ülesvoolu kuni Kardlani. Kahepeale kokku õnnestus saada 15 koha, aga ainult üks neist andis mõõdu välja. „Koha võttis hommikul viiest üheksani, pärast seda ei toimunud enam suurt midagi ning lõunast tulime maha,“ rääkis Evert. „Võttis üsna erinevaid lante, näiteks rohelise seljaga Relaxi, Saksa lipu värvingus (Orange perch) ning musta kollaste triipudega (Bad Santa) Narvalit, roosat Keitechi jt. Kala oli ootuspärastes kohtades rantide ääres ja madalike servades, aga osades Kardla kandi aukudes oli nii tugev vool, et 30-grammise peaga põhja korralikult kätte ei saanud.“
Ka Tartus Kalastussport.ee poodi pidav Sten Urbanik kinnitas Kalastajale, et klientide sõnul üksikuid mõõdulisi kohasid viimasel nädalal on ikka saadud, aga suurem osa püüki tulevatest kohadest on alamõõdulised. „Ihaste ja Luunja kandis on isegi alamõõdulist väheks jäänud, Luunjast allavoolu neid siiski veel saadakse. Sõbrad pole viimasel ajal kah midagi erilist kätte saanud, ainult mõne üksiku mõõdulise. Paljud kohapüüdjad on Võrtsjärvele ümber lülitunud, kuulu järgi on sealsed saagid praegu oluliselt ilusamad kui Emajõel,“ lisas ta.
Indrek Lanno Tartu Jahikalast ütles neljapäeva õhtul Kalastajale, et on jõel käinud korduvalt, aga saagid on olnud nii ja naa. „Olen saanud, aga olen ka ilma jäänud. Võtt on olnud viimasel ajal kuidagi kaootiline – ühel päeval saad oma kalad kiiresti kätte ja koha on aktiivne, aga siis on mitu sellist püüki järjest, kui saad ainult üksikuid lööke. Kui neidki.
Eile üks tuttav sai Tartust allavoolu ilusa kolmese kala, täna sai teine tuttav samuti kolmese, aga need on üksikud erandid. Enamus kohadest, mis saadakse, on alamõõdulised. Ja viimane nädal on avapäevadega võrreldes olnud pigem vilets.“
Mida kliendid angerja kohta räägivad? „Viimasel nädalal pole angerjast eriti midagi kuulda. Allpool Tartut üks tuttav käis ja passis öö otsa, ühe tonka otsas oli hommikul paras pliiats, ülejäänud kahel olid ussid täiesti puutumata. Isegi nurg ega kiisk polnud kallal käinud. Ei tea, selline imelik nädal on olnud.“
Võrtsjärve öine ja päevane kohapüük
Jaanipäeva paiku Võrtsjärvel koha öist püüki katsetanud Juhko Voomets, Robert Samarüütel ja Kristjan Neumanni püügisessioon kestis kella kümnest õhtul kuni kolmeni varahommikul. „Õhtul enne pimedat oli kala rohkem näha,“ rääkis Juhko Voomets Kalastajale ööpüügi muljetest. „Kala oli siis aktiivsem kah. Mida pimedamaks läks, seda vähem kala pildis oli ja võtt oli ka viletsam, kuigi mitte olematu. Üldiselt võib öelda, et Võrtsjärvel saab ka pimedas üsna edukalt koha püüda, kuid see eeldab väga täpseid viskeid.“
Hetkel kuum
Nagu ööklubi DJ-d
Suurim kala, mille sõpruskond tabas, oli Kristjan Neumanni püütud 5,5-kilone koha. Kolme peale võeti kaasa 10 koha, viis kala lasti vabaks. „Alguses proovis iga mees oma lante, aga pärast olid kõigil kolmel 12,5 cm pikkused Rapala Crushcity the Kickman Dach Vadori värvi silikoonid otsas,“ vastas Voomets naerdes Kalastaja küsimusele koha värvieelistuse kohta. „Tundus, et pimedas toimis tumedat värvi lant oluliselt paremini.“
Öine kohapüük Võrtsjärvel
Laupäeval 20. juunil käis Võrtsjärvel koha püüdmas spinningupüügi maailmameister Alexander Andrusenko. Live-anduritega koha jahtinud Andrusenko rääkis Kalastajale, et hommikul oli kala aktiivsus hea. „Päeval tuul vaibus ja läks palavaks, kala hakkas rohkem liikuma ja seda oli keerulisem kätte saada, aga koha tilkus ikkagi edasi. Püüdsime 12–14 cm pikkuste naturaalseis värvides silikoonidega ja 7,5-grammiste peadega. Normid saime täis ja ülegi, suurim kala kaalus 4 kg.“
20. juunil tabatud ilusad Võrtsjärve kohad.
Panga tempokas säinapüük
24. juuni pärastlõunal kolm tundi Saaremaal Panga panga alusel madalaveelisel paeplatool kahlamispükste ja kergete spinningutega säinast jahtinud Rain Väät ja Ivari Pihl sattusid kokku suure aktiivse säinaparvega või -parvedega. Pihl sai kolme tunni jooksul üle 100 säina, Väädi kontole kogunes ligikaudu 75 tabamust.
Põhja-Saaremaa säinauputus
Kalad jäid kaalult 1–2 kg vahele, mõni kopsakam kaalus 2,5 kg. Viie kaasa võetud säina puhastamisel selgus, et kalad toitusid madalas soojas vees ogalikest, säinaste magudes oli neid mitmeid kümneid. Pihl püüdis hõbedaste pöörlevatega ning popperiga, Väät kasutas 12-grammist Bete Lottot.
Vormsi kalapüük kui rongisõit
„Nagu rongiga sõidaks, samad peatused ja samad kalad,“ vastab Kalastaja küsimusele Vormsi kalavete hetkeseisu kohta kalagiid Timo Tintse. „Ainult kliendid on erinevad!“
Ameeriklased Vormsi kalavetel
Tintse viimastele külalistele, ameeriklastest kalaturistidele Josh Shufflerile ja Matthew Forrestile jäi Vormsi haugidest ja ahvenatest hea mulje, ka ei jõudnud jänkid Tintse sõnul ära imestada, kui mage on meie merevesi. „Maitsesid seda ikka aeg-ajalt ja vangutasid päid,“ rääkis Tintse. „Meie rannik meeldis neile väga.“
Hiiumaa haugilahed hõredaks püütud
Hiiumaa turismihooaeg on saanud jaanipäevaga kõlava avapaugu ning saar on külalisi täis. See mõjutab mõistagi ka kalastuskoormust – popimates lahtedes on korraga mitmeid paate ning haugi püügisurve on hetkel üsna suur.
Hanno Kask tuli neljapäeval, kui Kalastaja talle helistas, just merelt maha ning oli äsja jõudnud ära kaaluda oma järjekordse rekordhaugi kandidaadi. „4,57 kg. Ei saanud jälle rekordit lõhki! See pole lihtsalt võimalik, et sa saad elu jooksul vähemalt paarkümmend haugi, mis kõik kaaluvad 4,6 kg, aga ükski pole üle selle. Ebareaalne! Samas elamusi pakkus see kala küllaga, sest suur kahv oli jäänud teise paati ning kaasas oli ainult väike, kuhu kala kuidagi ära ei tahtnud mahtuda. Nii tuligi tuli see haug käega paati tõsta. Ütleme nii, et ilma korraliku kahvata oli seda ikka päris vilets kätte saada!“ muljetas ta.
„Haugi püügisurve on praegu Hiiumaa ümber üsna suur. Kalamehi on palju, tänagi oli väikesel alal peale minu veel kolm paati, aga kõik said limiidid täis. Tuuled on olnud pikemat aega ühe kandi pealt ja paremad või kergemini ligipääsetavad kohad on juba hõredaks püütud. Seni, kuni tormi ei tee või tuule suund ei muutu, ei tule ka uut kala peale ja klassikalistes madalates lahtedes hakkavad saagid kiduma.
Hanno kask Hiiumaa haugivetel
Väike haug näib võtvat ükskõik millist lanti, aga kui tahad suuremaid saada, pead lanti valima. Mina püüdsin täna rohelise ja sinisega Williamsi plekiga. Varem kasutasin hästi palju ka kuldset Sohnit, aga selle viis kuri kala minema. Nüüd ostsin asemele oranži ja punasega mudeli ja seda võtab veelgi paremini!
Kui haugilahed on paiguti juba hõredaks püütud, siis säinast on jätkuvalt lolluseni. Eks teda ole kah tore saada – suured meresäinad, kilo ja kahe vahel, hakkavad hästi vastu. Säinas passib praegu veelgi madalamas vees kui haug – kui hakkad järjest säinaid saama, siis oled haugi mõistes juba liiga madalasse triivinud.“
Kärdlas Hiiu Viikingi kalastus- ja paaditarvete poodi pidav Taido Elmi ütles neljapäeva õhtul, et Hiiumaal on praegu tore. „Sõber Kaido lasi just jaaniõlle välja ja mekutame siin seda. Vaata – joomavärk teeb lolliks, aga mekutamine ei tee! Õlu lastakse suure kapa sisse ja see käib ringi, niimoodi mekutataksegi. Jätkub tükiks ajaks!“ muigas ta.
„Käisime ennist just mõrra peal, saime mõned haugid, mõned lestad ja peotäie mudilat. Landimees teeb praegu kutselisele kalurile igast asendist ära! Üldse on aeg mõrrad suveks välja võtta, sest need on juba üsna täis kasvanud.
Haugi on meres palju, sellega on üldiselt lõbus. Haug passib jätkuvalt madalas vees suvistes kohtades ja kui kala üles leiad, tuleb viiene limiit kiiresti täis. Säinast on oksendamiseni. Viimasel ajal on hakanud sadamatesse natuke ahvenat tekkima, poisikesed ostavad kummilutte ja pöörlevaid lante. Kärdla sadamas ujuvate kaide pealt enam püüda ei lubata, aga ju nad püüavad siis välimistelt kaidelt või käivad üldse kuskil mujal.
Turismihooaeg on avatud. 23. ja 24. käisin jaanipidudel toitlustamas ja jootmas, ütleme nii, et päris julm oli, aga töö on töö. Saarel on praegu turiste väga palju – poes pole kellelegi tere öelda, kõik on puha võõrad. Karavanidega puhkajaid on hästi palju ja iga aastaga tuleb neid aina juurde. Tulge kõik Hiiumaale, Hiiumaal on praegu hästi mõnus!“
Narva jõe ahvenad ja kohad
Sten Urbanik Kalastussport.ee-st on käinud viimase nädala jooksul jälle mitu raksu Narva jõel Vasknarva kandis ning saanud sealt hulga ilusaid kalu. „Pühapäeval käsime, üleeile ja eile samuti. Oleme püüdnud põhiliselt õhtul ja läinud peale nii viiest-kuuest. Viimasel ajal pole enam isegi suurele järvele pressima hakanud, tuuline on kah olnud, suure lainega pole seal mõnus püüda. Samas jõe peal mõne sellise koha ikka leiad, kus tuul jigitada laseb ja kus ahven olemas on,“ rääkis ta.
Sten Urbanik ja sõbrad Vasknarvas
„Üldiselt tundub, et ahvenapüük pole ikka veel korralikult käima läinud. Ainult ühel korral saime kala mõneks ajaks kenasti jooksma, aga enamikel kordadel ketti pole tulnud. Pigem tilgub siit ja sealt, aga kui tuleb, siis on ilusas mõõdus. Suurimad ahvenad on olnud kilosed.
Veel on huvitav see, et kui varasematel aastatel on ahven hilja õhtul päris pöördesse läinud ja väga ahnelt võtma hakanud, siis sel aastal niisugust asja pigem ei ole. Küll aga on õhtul üheksa-kümne ajal hästi võtnud koha – nende kordadega, mis nüüd on saanud käia, olen tabanud microjigiga neli mõõdukoha ja hulga alamõõdulisi. See on oluliselt parem tulemus kui Emajõel! Värvidest on paremini toiminud naturaalsemad toonid, väga erksaid värvinguid pole me tööle saanud.“
Pärnus saadakse fiidriga latikat ja hõbekokre
Pärnu alamjooksul on üldiselt vaikne. Kuigi palju püütakse fiidriga latikat, mis on viimasel nädalal aktiivseks muutunud, ning kaaskalana saadakse ilusas mõõdus hõbekokre. Pärnu kandi spinningumehed on koha- ja ahvenapüügi ootel.
Pärnakas Janek Ilves oli reede hommikul, kui Kalastaja talle helistas, parajasti Pärnu jõel vana masinatehase all ning püüdis topsiõngega latikat. „Latikas vaikselt juba liigub, nädal aega on olnud kuulda, et saadakse,“ ütles ta. „Eile õhtul käisin kah tiiru jõe ääres, proovisin sõbra õngega püüda ja sain kohe 1,3-kilose kala. Täna tulin kella seitsmest ja praeguseks olen saanud kaks latikat ja neli kokre. Suurim on 1,8 kg, paar tükki on ära kah läinud. Eile sai püüda 19 m kauguselt, täna püüan 21 m pealt. Õngitsemiskaugusesse latikas praegu veel ei tule. Kokre tundub olevat palju, vahepeal ei lase nad latikat löögile.“
Janek Ilves Pärnu jõel latikal
Eesti Harrastuskalastajate Liidu juhatuse liige, pärnakas Endrik Tõnsberg ütles Kalastajale, et Pärnu linna vahelisel jõelõigul on olnud näha ainult üksikuid paate, kes tõenäoliselt püüavad haugi. „Vesi on soe, kogred koevad. Kohapüük on kinni ja ei ole väga kuulda kah, et keeluajal püütakse. Emajõel oli enne keeluaja lõppu kuuldavasti kordades hullem.
Kutseliste kalurite püük hetkel sisuliselt seisab. Oleme sõpradega jaanipäeval traditsiooniliselt rammusat kalasuppi keetnud, aga nüüd tuli värsket kohalikku kala õige pikalt otsida. No ei olnud kerge leida – kalalettidel oli valdavalt ainult meriahven ja tursk ning Norra lõhe.
Merelt kah ägedaid uudised pole. Ilmselt kuskil lahesoppides haugi ikka püütakse, aga ei miskit erilist. Kõik tõsisemad spinningumehed ootavad siin kohahooaja algust. 15. juulil lähevad koha ja ahven Pärnu alamjooksul lahti, eks siis ole näha, mis toimuma hakkab!“ rääkis Tõnsberg.
Meistrivõistluste uudised
20.–21. juunil Kasari jõel peetud fiidripüügi Eesti Meistrivõistluste esimese etapi võitis meeskond Lucky Fish Team (Sergei Lagoda ja Juri Fjodorov). Individuaalselt tegi parima tulemuse Alex Roost. Suurima kala, 2,33 kg kaalunud latika, püüdis Sergei Lagoda. Fiidripüügi meistrivõistluste esimese etapi kohta leiad rohkem infot sellest artiklist.
20.–21. juunil toimunud õngitsemise Eesti meistrivõistluste kolmandal etapil Soomes Saimaa kanalil osales 12 õngitsejat, kes püüdsid kahe päeva kokkuvõttes välja üle 97 kg kala. Etapi võitis Jaan Grents. Õngitsemise meistrivõistluste kohta liad rohkem infot sellest loost.
Käesoleval nädalavahetusel leiab aset tänavuste spinningupüügi meistrivõistluste kolmas etapp, mis peetakse Aheru järvel.
Seotud lood
Emajõe kohapüügiga seoses räägivad meie kalamehed salajastest püügikohtadest, imehästi töötavatest lantidest ja püüdjatest, kes näivad igal suvel suuri kohasid justkui möödaminnes paati tõstvat. Keio Kase kümme aastat Emajõel on talle aga õpetanud, et edu ei otsusta üks legendaarne auk ega mõni eriline silikoonlant, vaid oskus jõge mõista, põhja lugeda ja õigel hetkel kannatlikuks jääda.
Kellega meist poleks seda juhtunud: hommikul jahutuskasti pandud külmaelemendid või poest ostetud jääkotid on lõunaks peaaegu sulanud ning õhtuks, kui asjad tuleb kokku pakkida ning end kodu poole sättida, hõljuvad päeva esimesed kalad leiges vees või siis lõhnavad natuke spetsiifiliselt. Kala on küll „alles”, aga enam mitte värske.
Suvi on õngitsemise aeg ja õngemehele, teadagi, pole väärikamat vastast kui üks korralik kuldkollaste külgedega linask. Osad kalamehed peavad linaskit isegi n-ö eksamikalaks – kes ettevaatliku linaski kinni mõistab püüda, võib end juba õngemeheks nimetada küll. Mida peaks tegema, et suvine linaskipüük oleks edukas? Siin on sulle 11 nõuannet.
Kui on üks kala, mille kohta räägitakse rohkem legende kui ühegi teise kohta, siis on see jõeforell. Räägitakse salajõgedest, peidetud lõikudest, imepeibutistest ja üksikutest väljavalitutest, kes oskavad suuri kalu järjepidevalt püüda. Selles artiklis lükkavad kogenud jõeforellikütid Tõnu Väät ja Sven Martoja suure osa neist müütidest ümber.
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele