Kohapüüdja nippe: kuidas saada otsa rohkem kalu?

Olukorraga, kus koha lanti ainult lööb või togib, aga ära ei võta, on kokku puutunud iga kalamees. Vahel ajab selline asi päris tigedaks – muudkui taob ja kui jääbki otsa, pudiseb enne paadini jõudmist ära. Andsime kratile ülesande kaevata läbi Venemaa, Soome, Rootsi ja USA kalastusfoorumid ning leida konkreetseid soovitusi, mida tujutu kala võtmasaamiseks tasuks proovida. Siin on sulle seitse kogenud kohapüüdjate nõuannet piiri tagant.

Emajõe kohapüügiga seoses räägivad meie kalamehed salajastest püügikohtadest, imehästi töötavatest lantidest ja püüdjatest, kes näivad igal suvel suuri kohasid justkui möödaminnes paati tõstvat. Keio Kase kümme aastat Emajõel on talle aga õpetanud, et edu ei otsusta üks legendaarne auk ega mõni eriline silikoonlant, vaid oskus jõge mõista, põhja lugeda ja õigel hetkel kannatlikuks jääda.

Erkki „Priimus“ Juronen on mees, keda kõik Tartu kohapüüdjad – ja mitte ainult nemad – nime- ja nägupidi tunnevad. Erkki on üks Tartu kohakunnidest, kel eriline oskus ja anne saada Emajõest kala kätte ka siis, kui kõik teised jõe ääres nullitavad. Tartus Tähe tänava Akordi poes olen kuulnud lausa öeldavat, et enne pole lihtsurelikel üldse mõtet jõe äärde pilduma minna, kui Erkki esimesed kohad kätte on saanud. Kas edu saladus võib peituda lantides? Millega Meister püüab? Kalastaja uuris järele.

Kohapüügi keeluaja lõpp toob Emajõele spinningumeeste armaada ning paadiliiklus jõel kasvab märkimisväärselt. Seekord vaatlemegi Emajõe kohapüügi teemat läbi paadimehe silmade – kuidas valida kõige sobivam varustus, kuhu paat ankrusse panna, milline on parim taktika aukude läbipüüdmiseks jne.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.