Võrtsjärve kohapüügi saladused

Seda, kuidas Emajõel kohapüük käib, teavad üldjoontes kõik. Samas kui minna jõele ja hakata püüdma, kerkib kohe üles hulk pisiasju ning nüansse, mis ebakindlust põhjustavad. Mis asi on üldse Emajõe mõistes auk? Kas mõistlik on püüda augu põhja või pigem nõlvasid? Kuhu paat kinni panna ja millises suunas loopida? Kas paremini toimib päikesele avatud või varjus olev kaldaserv? Kas koha võtab paremini hommikul, päeval või õhtul? Kalastaja külastas Tartu kõvemate kohapüüdjate hulka kuuluvat Erkki Juroneni ning üritas neile ja mitmetele teistele küsimustele vastuseid saada.

Koha eluringi mõistmine aitab paremini hinnata tema rolli ökosüsteemis ja kalanduses, aga ka leida efektiivsemaid püügivõtteid ning valida parimat püügiaega. Kohast ning koha eluringist kirjutab Leili Järv.

Sellel kaardil on Tartust allavoolu jäävad Emajõe kohakohad. Nii on ka neil kohahuvilistel, kes end jõel kindlalt ei tunne, püügiretke planeerimiseks pidepunkte. 11. juunist tohib koha püüda Emajõel Koosa jõest ülesvoolu jääval lõigul ning 16. juunist ka allpool Koosa jõe suuet.

Pärnakas Norman Üpraus (35) on mees, keda peetakse täna Pärnu jõe kohapüüdjate seas üheks kibedamaks käeks, kelle tegemistel hoitakse hoolikalt silma peal ja keda tsiteeritakse. Kalastaja kohtus Normaniga aprilli lõpus Pärnus ning uuris, mis vägi see niisugune on, mis täie mõistusega mehed kohakala nimel omavahel karvupidi kokku ajab.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.