Erkki „Priimus“ Juronen on mees, keda kõik Tartu kohapüüdjad – ja mitte ainult nemad – nime- ja nägupidi tunnevad. Erkki on üks Tartu kohakunnidest, kel eriline oskus ja anne saada Emajõest kala kätte ka siis, kui kõik teised jõe ääres nullitavad. Tartus Tähe tänava Akordi poes olen kuulnud lausa öeldavat, et enne pole lihtsurelikel üldse mõtet jõe äärde pilduma minna, kui Erkki esimesed kohad kätte on saanud. Kas edu saladus võib peituda lantides? Millega Meister püüab? Kalastaja uuris järele.
Tegija landikarp: Tartu kohakütt Erkki Juroneni kohavõdikud

Seotud lood

Lood
  • 03.07.25, 06:45
Tegija landikarp: Stanislav Pesjukovi suvised ahvenalandid
Stanislav Pesjukov ehk Stass, nagu teda võistluspüüdjate seas kutsutakse, enamikele kalameestele ilmselt lähemat tutvustamist ei vaja. Tegemist on ühe edukama ja enim auhinnalisi kohti saanud kalasportlasega läbi Eesti kalaspordi ajaloo ja seda nii õngitsemise kui ka spinningupüügi vallas. Kalastaja palus tal avada oma suviste tegijate ahvenalantide karp.
Lood
  • 26.06.25, 07:00
Tegija landikarp: Mati Banhardi suvised lemmiklandid
Mati Banhardi nime teab Eestis iga vähegi tõsisem kalamees – tegemist on ülikogenud võistluspüüdjaga, kes saavutanud hulgaliselt auhinnalisi kohti nii siseriiklikel kui rahvusvahelistel jõukatsumistel. Enne pensionile jäämist töötas Mati üle kümne aasta Normark Eesti juhatajana, sestap pole imestada, et kõige rohkem püügiaega saavad tema landikogust just nende kaubamärkide mudelid, mida Normark Eestis esindas. Spinninguga püüab Mati peamiselt ahvenat, haugi ja Emajõel koha, vähem meriforelli ja teisi kalu. Teie ees on Mati Banhardi suvised lemmiklandid.
Lood
  • 22.05.25, 15:15
Tegija landikarp: Indrek Kalda Suur-Emajõe murdjad
Seekord heidame pilgu muusik Indrek Kalda landikasti ja uurime, milliste lantidega vanameister Emajõel hauge ja kohasid kimbutamas käib.
Lood
  • 16.06.25, 15:00
Fluorestseeruvad UV-värvingud kohapüügil – töötab!
Teooriaga, et kohad on võimelised eristama inimsilmale nähtamatut ultravioleti spektriosa, on küllap kursis iga spinningumees, kes kohapüügiga tõsisemalt tegelenud. Üks ootamatu ja üllatav avastus, mis järgi mõtlema hakates polegi nii ootamatu ega üllatav, näib seda kinnitavat.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kalastaja esilehele