Edukas kohapüük kätkeb endas arvukalt nüansse ja peensusi
Sügisel võib jõe ääres kohata igasuguse varustuse ja teadmistepagasiga kalamehi, kes enda sõnul kõik koha peal väljas. Nende seas on kogenud kohapüüdjaid, kes suudavad kala saada ka sealt, kus ülejäänud seltskond mitu tundi ainsagi võtuta on pildunud, aga ka niisuguse varustuse ja püügitehnikaga spinningumehi, kellele on piltlikult öeldes punase värviga mütsi peale kirjutatud, et mina küll koha ei saa. Miks osa kalastajatest ilma kohata jääb? Mida nad valesti teevad? Kalastaja käis neile ja paljudele teistele küsimustele vastuseid otsimas päris kaugel, mitmesaja kilomeetri taga Soome lääneranniku jõgedel. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nr 58.
Seotud lood
35 aastat Hollandis elava eesti kohaküti kogemusi
Kohapüük vertikaaljigiga on püügiviis, millega Eestis palju ei tegeleta ning mille nüanssidest eriti ei teata. Veidi enam kui veerand sajandit tagasi Tallinnast Hollandisse kolinud ning seal praktiliselt kohe kohapüügiga algust teinud Tarmo Vesterbohm oli nõus Kalastaja lugejatele oma vertikaalpüügi kogemusi jagama.
Erkki „Priimus“ Juronen on mees, keda kõik Tartu kohapüüdjad – ja mitte ainult nemad – nime- ja nägupidi tunnevad. Erkki on üks Tartu kohakunnidest, kel eriline oskus ja anne saada Emajõest kala kätte ka siis, kui kõik teised jõe ääres nullitavad. Tartus Tähe tänava Akordi poes olen kuulnud lausa öeldavat, et enne pole lihtsurelikel üldse mõtet jõe äärde pilduma minna, kui Erkki esimesed kohad kätte on saanud. Kas edu saladus võib peituda lantides? Millega Meister püüab? Kalastaja uuris järele.
Kui juulis ilmuvad metsa alla ja turulettidele kukeseened, on paras aeg valmistada ahjukoha kukeseentega.
11. juunil lõppes kohapüügi keeluaeg Emajõel Koosa jõe suudmest ülesvoolu jääval jõeosal ning 16. juunist algas püük ka Koosa jõest allavoolu. Praeguseks on tõsisematel püüdjatel esimesed saagid juba pannilt läbi käinud. Kes veel kätt valgeks pole saanud või end muidu ebakindlalt tunnevad, nende jaoks käime kokkuvõtlikult üle olulisemad momendid, mida kohapüüdja Emajõel teadma ja järgima peaks.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele