Andmed kinnitavad: kormoranikolooniad vähendavad meresaarte lindude elurikkust
Kormorani mandrilise alamliigi (lad Phalacrocorax carbo sinensis) pesitsuskolooniad on Euroopas viimase poole sajandi jooksul kiiresti laienenud. Et hinnata nende mõju lindude bioloogilisele mitmekesisusele meresaartel ja laidudel, analüüsis autorite kollektiiv Tartu Ülikoolist, Eesti Maaülikoolist ja Rail Baltic Estoniast Eesti ornitoloogide poolt kogutud pikaajalist andmestikku. Selle töö tulemusi tutvustas Kalastajale TÜ Eesti mereinstituudi kalabioloogia ja kalanduse osakonna kalanduse peaspetsialist Aare Verliin.
Uuringu vajaduse tingis kormoranide arvukuse plahvatuslik kasv Euroopas – viimase 60 aastaga on see suurenenud 100 korda. Kui 1960ndatel loendati Euroopas vaid 4000 kormoranide pesitsuspaari, siis täna on neid juba üle 400000. Eestisse tekkisid uuemal ajal esimesed kormoranide pesad 1983. aastal, 2025. aasta loendusraporti andmeil aga on pesitsuspaare juba üle 47000.
Uuringu algmaterjaliks olid Eesti ornitoloogide poolt 62 aasta jooksul kogutud iga-aastased ametlikud loendusandmed Eesti meresaarte ja laidude haudelinnustiku kohta. Aegrida hõlmas ajavahemikku 1960–2022 ning linnustiku andmeid 261 saare kohta. Uuringuala sai jaotatud 32 eri piirkonnaks (vt juuresolev kaart) – kõikjal, kus kormoranid pesitsesid, jagati saared rühmadesse.
Töö käigus uuriti kormoranikolooniate mõju teiste saartel pesitsevate linnuliikide arvukusele. Kokku esines vaadeldud 261 saarel läbi aegade 135 linnuliiki, millest osad olid vähearvukad, teised arvukamad või tavalised. Arvukamaid liike oli 31, nende kohta tehti põhjalikum analüüs ning leiti, et Shannoni liigilise mitmekesisuse indeksi väärtused olid kormoranide pesitsuskolooniate tekkimisega seotud negatiivselt. See näitab kormoranikolooniate selget mõju saarte haudelindude mitmekesisusele. Samuti ilmnes, et pärast seda, kui kormoranid kolooniad hülgasid, hakkas indeksi väärtus taastuma, ent see võttis rohkem aega kui indeksi langus pärast kolooniate tekkimist. See viitab märkimisväärsele konkurentsile kormorani ja teiste liikide vahel pesitsuselupaikade pärast nendel saartel ning rõhutab mõju, mida kormoran võib väikestel meresaartel bioloogilisele mitmekesisusele avaldada.
31 arvukama pesitseva linnuliigi kohta tehtud analüüs näitas, et kormoranide poolt oli selgelt mõjutatud 10 liiki ning enamasti oli see mõju negatiivne. Kõige enam vähenes hõbekajaka, kalakajaka ja haneliste hulka kuuluva tõmmuvaera arvukus. Veidi väiksemal määral, ent siiski statistiliselt nähtavalt vähenes rändtiiru, sinikael-pardi, jääkoskla, rohukoskla, haha ja linavästriku arvukus.
Vähenemise peamine põhjus on konkurents pesitsusalade pärast – kuhu kormoranikoloonia tekib, seal võtab see enda alla märkimisväärse osa saare pindalast, pesad on tihedalt koos ning sinna ükski teine lind pesitsema ei lähe. Sama juhtub siis, kui kormoranid asuvad pesitsema puude otsa – puude alt kaob taimestik ja nõnda kaovad seal seni pesitsenud lindudele (nt partlastele) sobivad pesapaigad.
Üllatuseks oli kormoranikolooniate mõju mõne linnuliigi arvukusele ka positiivne. Näiteks neil saartel, kuhu tekkis kormoranikoloonia, suurenes kühmnokk-luige pesitsuspaaride arv. Luik on küll maas pesitseja, aga piisavalt suur ja agressiivne lind ning kormoranid teda minema ei aja. Luik kasutab oletatavasti ära selle, et kormoranikolooniates on mõnevõrra ohutum.
Teine liik, kelle arvukusele kormoranikoloonia positiivselt mõjus, oli rootsiitsitaja. Nagu nimest järeldada võib, pesitseb tema roostikus ja kuna kormoranikolooniatega saartel suureneb toitelisus, laieneb sageli ka kaldaäärne roostikuvöönd. Seda ei suuda kormoranid ära hävitada ning rootsiitsitaja leiab seal pesituspaiga.
Uuringus võrreldi ka lindude rühmi ning selleks jaotati nad elu- ja pesitsuspaikade ning toitumistüüpide järgi 17-sse rühma või gildi. Nende statistilisest analüüsist selgus, et negatiivselt oli mõjutatud umbes kolmandik rühmi, sealjuures vähenes peamiselt kalatoiduliste rannikulindude, nt kajakate, tiirude ja kosklate arvukus. Selle põhjuseks tuleb lugeda konkurentsi pesitsuspaikade ja toidu pärast. Tšehhis on näidatud, et kosklad põgenesid häirimise tõttu nendest piirkondadest, kus suured kormoraniparved toitusid. Samuti vähenes puudel ja maapinnal pesitsejate arvukus – sobivaid pesitsuspaiku jäi vähemaks, sest need hõivati kormoranide poolt ära.
Kui pilti hästi üldiselt vaadata, võib öelda, et praegu neid muutuseid veel väga selgelt välja joonistada ei saa, kuna kormoranikolooniad paiknesid uuritud saartest vaid 16 protsendil. Kui kormoranid mingi saare pealt teised linnud minema ajasid, liikusid viimased tõenäoliselt neile saartele, kus kormorane veel polnud. Kui aga tulevikus kormoranikolooniate kasv ja laienemine jätkub, jääb n-ö vabu platse järjest vähemaks ning siis on väga tõenäoline, et kormoranide lisandumine hakkab ka piirkonnaüleselt teiste liikide arvukust mõjutama. Suur probleem võib tekkida siis, kui pihta saavad ka haruldasemad liigid, keda pesitseb vähestel saartel üksikute eksemplaridena. Sellised liigid võivad üldse kaduda ja kuna nad on nii vähearvukad, ei tule see statistiliselt suurest analüüsist ka välja – väike muutus kaob suure andmemassi sisse lihtsalt ära.
Kokkuvõtvalt võib öelda, uuringu tulemused näitasid järjepidevat negatiivset seost kormoranide pesitsusaktiivsuse ja saartel pesitsevate lindude koosluste bioloogilise mitmekesisuse vahel, kusjuures mitme liigi puhul täheldati märkimisväärset vähenemist. Selge positiivne seos tuvastati ainult kühmnokk-luige ja rootsiitsitaja puhul. Kõige usutavamad mehhanismid nende mustrite aluseks on konkurents pesitsuspaikade pärast, maismaataimestiku hävimine ja muutumine, potentsiaalne toidukonkurents ning kaudsed troofilised mõjud, mis vahendatakse toiduvõrgu dünaamika kaudu.
Kormoranid jätavad vahepeal ühe laiu maha ja kolivad teisele. Kui tihti nad seda teevad ja millest see sõltub?
Selgeid andmeid selle kohta kahjuks pole, küll aga juhtus seda andmestikus piisavalt sageli, et mõju selgelt välja joonistuks. Kormoranid võivad olla mõnikord väga tundlikud kisklussurve suhtes. Näiteks on olnud näha, et väikekiskjate (nt rebane, kährik, ameerika naarits) esinemine saartel põhjustab sealt kormoranide kiire kadumise. Seda oli näha nt Tondirahul 2000ndatel aastatel. On hüpotiseeritud ka röövlindude mõju osas, aga selle kohta selgeid andmeid ei ole.
Üks olulisim põhjus, mis andmestiku kogumise ajal võis kormorane saari hülgama sundida, võis olla inimestepoolne häirimine. Olid ju andmestiku kogumise ajal (1990ndad ja varajased 2000ndad) asjad merel veidi vähem kontrollitud kui praegu ning teatud piirkondades täheldati sel perioodil kormoranide vaenamist.
Uuring „Loss of avian biodiversity on Baltic islands after establishment of cormorant colonies“ ilmus mai lõpus Briti teadusajakirjas Proceedings of the Royal Society B. Uuringus osalesid Aare Verliin, Richard Meitern, Elo Rasmann, Markus Vetemaa, Redik Eschbaum, Anu Albert, Imre Taal, Tuuli-Triin Linnas ja Lauri Saks.
Seotud lood
Kormoran on Eesti rannikumere üks vastuolulisemaid linde. Kalurid näevad temas sageli tugevat konkurenti, looduskaitsjad aga loodusliku ökosüsteemi osa. Et arutelu faktidele lähemale tuua, uurisid Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased Kihnu laidudel kütitud kormoranide magude sisu. Tulemused annavad üsna selge pildi sellest, milliseid kalu need linnud tegelikult söövad ning mida see Liivi lahe kalavarudele tähendab.
Eesti ja Rootsi ministrid saatsid Euroopa Komisjoni keskkonna- ja kalandusvolinikele ühispöördumise, milles kutsutakse komisjoni üles kormoranide arvukust tõhusamalt ohjama ning seeläbi kalavarusid päästma.
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Mis selle aasta jooksul kormoranirindel toimus? Kui palju mune kevadel õlitati, kui palju poegi seetõttu sündimata jäi ja kui palju kala merre alles? Kas õlitamisest piisab kormoranide arvukuse kontrollimiseks? Mis meid edaspidi ees ootab? Neis ja mitmetes teistes küsimustes aitab orienteeruda keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Tanel Türna.
Eesti, Soome ja Rootsi ühendavad jõude, et lisada kormoran Euroopa Liidu linnudirektiivi (2009/147/EÜ) II lisasse ehk jahilindude nimekirja. Kuna sellisel juhul saaks iga riik kehtestada üldised jahi- ja ohjamisreeglid ilma iga kord Euroopa Komisjonilt luba küsimata, avarduksid oluliselt kormoranide arvukuse piiramise võimalused.
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele