Ühises pöördumises kirjutavad Eesti ja Rootsi ministrid komisjonile, et kormoranide arvukus on Euroopas jõudsalt kasvanud nii rannikualadel, jõgedel kui ka järvedel. Kuna Läänemeri on kormorani peamine pesitsusala, puudutab probleem otseselt ka Eestit, Rootsit ja teisi meie piirkonna riike. Ministrid rõhutavad, et kormoranid avaldavad survet kalavarudele, kalandussektorile ja vesiviljelusele ning see probleem vajab Euroopa tasandil paremini koordineeritud lahendust.
Euroopa Komisjoni kutsutakse üles looma kormoranide ohjamiseks üleeuroopaline raam ning muutma senised reeglid liikmesriikidele selgemaks ja paindlikumaks. „Kalavarude kaitse ei saa tähendada ainult piiranguid kalapüügile. Kui tahame, et kala oleks ka tulevikus meie toidulaual ning kalandusega seotud elu püsiks rannikul ja siseveekogude ääres, peame suutma kalavarusid kaitsta tervikuna. See on otseselt seotud ka meie toidujulgeolekuga,” ütles regionaal- ja põllumajandusministeeriumi pressiteates minister Hendrik Johannes Terras.
Kirjale kirjutasid lisaks Hendrik Johannes Terrasele alla energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, Rootsi maaeluminister Peter Kullgren ning Rootsi tööhõiveminister ja kliima- ning keskkonnaministri kohusetäitja Johan Britz.
Seotud lood
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Mis selle aasta jooksul kormoranirindel toimus? Kui palju mune kevadel õlitati, kui palju poegi seetõttu sündimata jäi ja kui palju kala merre alles? Kas õlitamisest piisab kormoranide arvukuse kontrollimiseks? Mis meid edaspidi ees ootab? Neis ja mitmetes teistes küsimustes aitab orienteeruda keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Tanel Türna.
Pikim neelatud Võrtsjärve kala oli 70 cm pikkune angerjas
Kormoranide mõju sisevete kalavarudele on olnud arutlusteemaks juba pikemat aega, kuid seni on puudunud täpsed andmed nende toitumiseelistuste kohta. Just seda teadmislünka on viimastel aastatel püüdnud täita Eesti maaülikooli teadlased.
Eesti, Soome ja Rootsi ühendavad jõude, et lisada kormoran Euroopa Liidu linnudirektiivi (2009/147/EÜ) II lisasse ehk jahilindude nimekirja. Kuna sellisel juhul saaks iga riik kehtestada üldised jahi- ja ohjamisreeglid ilma iga kord Euroopa Komisjonilt luba küsimata, avarduksid oluliselt kormoranide arvukuse piiramise võimalused.
Käesoleva aasta linnuks on valitud kormoran. Seda igati õigustatult, sest kormoranile tuleb tähelepanu pöörata. Täna teeme seda kalanduse vaatest.
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele