Kas kormoran on kalamehe konkurent? Uus Kihnu laidudel tehtud uuring annab vastuseid
Kormoran on Eesti rannikumere üks vastuolulisemaid linde. Kalurid näevad temas sageli tugevat konkurenti, looduskaitsjad aga loodusliku ökosüsteemi osa. Et arutelu faktidele lähemale tuua, uurisid Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased Kihnu laidudel kütitud kormoranide magude sisu. Tulemused annavad üsna selge pildi sellest, milliseid kalu need linnud tegelikult söövad ning mida see Liivi lahe kalavarudele tähendab.
Loe AI kokkuvõtet
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased uurisid kormoranide toidulauda Kihnu laidudel, leides, et linnud eelistavad peamiselt ümarmudilat (67% kõigist kaladest) ja ogalikku (19%). See vähendab nende konkurentsi kalameeste püütavate väärtuskalade, nagu ahven ja koha, suhtes, mida kormoranide magudest peaaegu ei leitud. Uuring rõhutab, et kormoranid toituvad eelkõige kergesti kättesaadavast saagist, nagu ümarmudil, mis on hiljuti Läänemerd koloniseerinud võõrliik, pakkudes pesitsuskolooniate läheduses toitu. Huvitaval kombel on ümarmudil muutumas ka kalurite seas populaarseks püügikalaks.
Eesti Kalastusklubide Liit
Kormoranide arv on kiiresti kasvanud
Viimase kümnendi jooksul on kormoranide arvukus Eestis kiiresti kasvanud ning see on tekitanud üha rohkem küsimusi nende mõju kohta kalavarudele. Liivi lahes paikneb koguni üle poole Eestis pesitsevatest kormoranidest – umbes 17 667 pesitsuspaari.
Kihnu lähedal asuvatel laidudel – Kiveslaiul, Sorgul, Anilaiul, Kuralaiul ja Selglaiul – pesitseb tuhandeid linde. Kuna kormoranid toituvad enamasti pesitsuskolooniate lähedal, tähendab see, et suur osa neist otsib saaki just Kihnu ümbruse madalates vetes.
Uuring lühidalt:
•uuriti 123 kormorani
•linnud kütiti 2024. aasta augusti ja septembri alguse vahel
•uurimispaigad: Imutlaid, Iedikrava ja Küll-laid Kihnu lähedal
•magudest tuvastati 6 erinevat kalaliiki
Mis kalu Kihnu kormoranid söövad?
Uuringu tulemused olid üsna üheselt mõistetavad. Valdav osa kormoranide toidust koosnes ümarmudilast, mis moodustas koguni 67 % kõigist leitud kaladest.
Teisel kohal oli ogalik (19 %). Ülejäänud liigid – hõbekoger, emakala, räim ja tobias – moodustasid igaüks vaid väikese osa.
See tähendab, et kormoranid ei keskendu sugugi ainult töönduslikult väärtuslikele kaladele. Nad söövad peamiselt neid kalu, mida kolooniate lähedal kõige rohkem leidub.
Sama lind, erinev menüü
Kuigi üldpilt oli sarnane, oli eri laidudel peitsevate kormoranide toitumine üksteisest erinev. Näiteks Imutlaiul kütitud kormoranide magudes oli koguni 90 % ümarmudilaid, samas kui Küll-laiul oli selle kala osakaal väiksem; seal söödi rohkem ogalikku ning isegi hõbekokre.
See näitab, et kormoranid ei vali saaki rangelt liigi järgi – nad söövad seda kala, mida konkreetses piirkonnas on kõige lihtsam püüda.
Kui palju kala kormoran sööb?
•kormoranide kehakaal uuringus: 1,6–3,3 kg
•mao sisu kaal: 0,5 kuni 412 g
•mida raskem lind, seda rohkem oli tema maos kala
Teadlased leidsid statistilise seose linnu kehakaalu ja mao sisu kaalu vahel.
Millise suurusega kalu süüakse?
Kormoranid püüdsid väga erineva suurusega saaki. Näiteks püütud ümarmudilad olid 12–18 cm pikad, ogalike pikkus jäi 2–6 cm vahele ja hõbekogred olid 9st kuni 17 cm-ni pikad.
Ühe tabatud linnu maost võis leida kuni 10 ümarmudilat või koguni 30 ogalikku. Numbrid näitavad, et kormoranid on üsna paindlikud kütid ja suudavad püüda nii väikseid kui ka keskmise suurusega kalu.
Kormoran on osav kütt
•sukeldub kuni 20 m sügavusele
•eelistab madalamat rannikumerd
•toitub tavaliselt kuni 20–30 km kaugusel kolooniast
•pesitsusajal võib kala püüda 6–7 tundi päevas
Kus on ahven ja koha?
Paljude kalameeste jaoks on kõige huvitavam küsimus see, kas kormoranid söövad palju väärtuslikke röövkalu, näiteks ahvenat ja koha.
Kihnu saare ümbruses tehtud uuringus mainitud kalu praktiliselt ei leitud. Teadlased oletavad, et ahvena ja koha nappuse põhjus Kihnu kormoranide magudes võib peituda sellest, et neid kalu on viimastel aastatel Liivi lahes olnud väga vähe. Näiteks 2024. aasta seirepüükides oli ahvena saagikus viimase 20 aasta madalaim. Teisisõnu – kui mõnda kala on meres vähe, ei satu seda ka kormorani menüüsse.
Ümarmudil – probleem või kasu?
Ümarmudil on Läänemeres suhteliselt hiljuti levima hakanud võõrliik. Seetõttu võib kormoranide tugev püügikoormus sellele kalale tunduda isegi positiivne – linnud justkui aitavad võõrliiki vähendada.
Samas on olukord paradoksaalne ka teistpidi. Viimastel aastatel on ümarmudilast saanud rannikupüügis oluline töönduskala ning selle püük aitab kaluritel kompenseerida teiste liikide kehva saaki.
Kokkuvõte
Kihnu laidudel tehtud kormoranide toitumisuuring annab üsna selge sõnumi: linnud söövad peamiselt seda kala, mida meres kõige rohkem leidub. Kihnu kormoranide menüüs domineeris ümarmudil, väärtuslikke töönduskalasid leiti uuritud kormoranide magudest vähe.
See ei tähenda, et kormoranide mõju kalavarudele on tühine. Lindude arvukus on suur ja kormoranid põhjustavad suurt kalade suremust. Samal ajal mõjutavad kalavarusid ka kalapüük, keskkonnamuutused ja looduslik toiduahel.
Seetõttu rõhutavad teadlased, et ühe lühiajalise uuringu põhjal ei saa teha lõplikke järeldusi kormoranide mõju kohta Eesti kalandusele. Kuid sellised uuringud annavad väärtuslikku infot, mis aitab rannikumere ökosüsteemi tulevikus paremini mõista ning kalavarude majandamisel targemaid otsuseid teha.
Seotud lood
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Mis selle aasta jooksul kormoranirindel toimus? Kui palju mune kevadel õlitati, kui palju poegi seetõttu sündimata jäi ja kui palju kala merre alles? Kas õlitamisest piisab kormoranide arvukuse kontrollimiseks? Mis meid edaspidi ees ootab? Neis ja mitmetes teistes küsimustes aitab orienteeruda keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Tanel Türna.
Kuidas maitseb kormoran? Kuue inimese kogemused kormorani toiduks valmistamisel
Kormoranide arvukus on ammuilma liiga suureks paisunud ning selle piiramine on möödapääsmatu. Üks võimalusi selleks on küttimine, aga lihtsalt niisama linde maha nottida ja prügimäele viia tundub barbaarne. Palju mõistlikum oleks leida neile mingi majanduslik rakendus – näiteks nad nahka pista või siis turistidele pakkuda. Kalastaja uuris, mida kormoranist üldse teha annab ja kuidas see tooraine kõige maitsvamaks roaks vormistada.
Eesti, Soome ja Rootsi ühendavad jõude, et lisada kormoran Euroopa Liidu linnudirektiivi (2009/147/EÜ) II lisasse ehk jahilindude nimekirja. Kuna sellisel juhul saaks iga riik kehtestada üldised jahi- ja ohjamisreeglid ilma iga kord Euroopa Komisjonilt luba küsimata, avarduksid oluliselt kormoranide arvukuse piiramise võimalused.
Eestis on tipphetkedel 180 000 kormorani, kes teadlaste hinnangul söövad ära hinnanguliselt 9000 tonni kala aastas. Kuidas me oleme siia jõudnud, mis meid ees ootab ja kas ka harrastajad saavad kormoranide ohjamises kuidagi kaasa lüüa? Kalastaja ajas juttu Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo spetsialisti Kerli Pettaiga.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele