Taani keelustas täielikult angerja harrastuspüügi
Alates 1. augustist 2026 on Taanis keelatud angerja harrastuspüük nii mage- kui ka merevees. Keeld puudutab kõigis arengujärkudes angerjaid. Juhuslikult püügivahendisse sattunud kala tuleb viivitamata vabastada.
Taani karmistas ohustatud angerjavaru kaitseks kehtestatud piiranguid. Uue korra järgi ei tohi angerjat sihipäraselt püüda ei tonka, ridaõnge ega teiste harrastuspüügivahenditega. Keeld puudutab nii ridvaga püüdvaid kalastajaid kui ka hobikorras võrgu, mõrra või rüsaga püüdjaid. Kui angerjas saadakse muu kala püügil kaaspüügina, tuleb see kohe vette tagasi lasta. Kala ei tohi kaasa võtta ega sumpades või muudes hoiuabinõudes säilitada.
Eesmärk on aidata kalal kudema jõuda
Paljud Taani kalastusklubid, kellel on siseveekogudel kalapüügiõigus, olid angerja püügi oma vetes vabatahtlikult peatanud juba enne üleriigilise keelu jõustumist. Taani Sportkalastajate Liit (Danmarks Sportsfiskerforbund) toetab uut piirangut, pidades angerja keerulist olukorda arvestades magevees kehtestatud püügikeeldu loogiliseks sammuks. Keelu eesmärk on anda võimalikult paljudele angerjatele võimalus suguküpseks saada ning alustada pikka kudemisrännet Sargasso merre.
Taani Sportkalastajate Liidu bioloog Kaare Manniche Ebert möönab, et harrastuskalastajate angerjasaak on muu mage- ja mereveekalandusega võrreldes väike. Sellest hoolimata peavad ka kalastajad tema sõnul võtma vastutuse ja angerjavaru kaitsmisse panustama.
Sportlased nõuavad kutselise püügi lõpetamist
Taani Sportkalastajate Liidu hinnangul ei lähe uus piirang siiski piisavalt kaugele. Organisatsioon nõuab nüüd ka angerja kutselise püügi keelamist magevees. Kaare Manniche Eberti sõnul ei mõju harrastuspüüdjatele kehtestatud püügikeeld kuigi veenvalt, kui vastutav minister lubab kutselisel angerjapüügil Taani sisevetes jätkuda.
Seotud lood
Kõik, kes on kasvõi korra alamõõdulise angerja tabanud, on seisnud kahe halva valiku ees: kas proovida konks sügavalt kala neelust kätte saada või siis lips läbi lõigata ning lasta lahti kala koos konksuga. Uus uuring väidab, et konksu angerja sisse jätmine on palju parem valik.
Paljud meist on angerjaga kokku puutunud, kuid juhuslikult. Keith Paju läheb aga Emajõe äärde spetsiaalselt just angerja pärast.
Oma 1939. aasta reisikirjas Ruhnu saarele (avaldatud sama aasta „Rahvalehes“) kirjutab loo autor, noor ajakirjanik Evald Voitk muu hulgas ka suvisest angerjapüügist saarerahva seas. Allpool katkendeid reisikirjast koos mõningate tähelepanekutega.
Paide mees Mati Vaarma tabas kolmapäeval Pärnu jõe alamjooksult ahvenapüügi käigus jigiga ilusa angerja, kes haaras Keitechi võdikut.
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele