Soome loodusvarakeskus kinnitas riigi esimese tähnikpakslaup-kala leiu. Üle seitsme kilogrammi kaalunud kala sattus 2025. aasta juulis Loviisa lähistel kaluri mõrda, kuid liigi lõplikuks määramiseks kulus ligi aasta. Teine isend jäi peagi pärast seda kaamerasse, kui ujus Kymijões ülesvoolu.

- Tähnikpakslauga aitavad ära tunda madalal paiknevad silmad, suur pea ja rasvauime puudumine.
- Foto: Mikael Lindholm
Loviisa rannikul mõrda sattunud ning kaua liigiliselt täpselt määramatuks jäänud tundmatu kala oli üle 90 sentimeetri pikk ja kaalus rohkem kui seitse kilogrammi. Kala saadeti Soome loodusvarakeskusesse Luke täpsemaks uurimiseks. Väliste tunnuste järgi kahtlustasid teadlased, et tegemist võib olla tähnikpakslauga (Hypophthalmichthys nobilis): tema silmad paiknesid iseloomulikult madalal ning pea oli keha suhtes erakordselt suur.
Ajaleht
Helsingin Sanomat kirjutas 14. augustil, et geneetiline analüüs kinnitas liigi 2026. aasta juulis. Luke teatel on see esimene kindlalt tõendatud tähnikpakslaua leid Soomes.
Vesiviljelusest maailma laiali
Tähnikpakslaua looduslik levila asub Hiina suurtes jõgedes. Kiire kasvu tõttu on liiki aastakümneid kasvatatud Aasia, Põhja-Ameerika ja Euroopa kalakasvandustes. Kasvandustest pääsenud kalad on aga jõudnud paljudesse looduslikesse veekogudesse ning praeguseks leidub tähnikpakslauka võõrliigina mitmel pool maailmas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tõenäoliselt kalakasvandustest põgenenud isendeid on varem tabatud ka Soome lähialadel, sealhulgas Eestis ja Rootsis. Euroopa Liidus ei ole tähnikpakslauka seni ametlikult ohtlike invasiivsete võõrliikide hulka arvatud. Luke hinnangul väärib liik siiski tähelepanu, sest kasvab kiiresti, võib soodsates oludes tõhusalt paljuneda ning talub hästi ka Soome talviseid veetemperatuure.
Põhja-Ameerika kogemus ehmatab
Põhja-Ameerika kogemus näitab, milliseks võib olukord liigi massilise leviku korral kujuneda. „Põhja-Ameerikas on tähnikpakslauk osutunud looduses kahjulikuks võõrliigiks. Eriti laialt on ta levinud ja arvukaks muutunud Mississippi jõgikonnas, kus konkureerib kohalike liikidega toidu ja muude ressursside pärast,” selgitas Luke vanemteadur Sanna Kuningas keskuse pressiteates.

- Tähnikpakslauga aitavad ära tunda madalal paiknevad silmad, suur pea ja rasvauime puudumine.
- Foto: Mikael Lindholm
Teine kala ujus Kymijões ülesvoolu
Loviisa leiu järel ei tulnud järgmist teadet kaua oodata. Juba 2025. aasta juulis salvestas Kymijõe kalapääsu seirekaamera teise tähnikpakslauba. Kaamera jäädvustas kala jõge mööda ülesvoolu liikumas.
Kuninga sõnul muudab just liikumissuund selle tähelepaneku eriti murettekitavaks. Mererannikult leitud üksikut kala võiks pidada juhuslikuks eksikülaliseks, kuid jõkke tõusev isend näitab, et liik võib hakata otsima uusi elupaiku ka Soome sisevetes.
Kas kaks kala jäid üksikjuhtumiteks või liigub Soome vetes tähnikpakslauku rohkem, pole praegu teada. Loviisa mõrda sattunud suure kala ja Kymijõe kaamerasalvestise vahele jäi aga sedavõrd vähe aega, et Luke peab liigi edasist jälgimist põhjendatuks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui suvel Soome lahe rannikul veepiiri alla piiluda, võib kivide vahelt vastu vaadata uus tegelane – ida-lontmudil.
Laevade ballastveega saabuvaid külalisi ei saa pärast nende meie vetesse vabanemist mitte kuidagi kontrollida. See käib ka konksja vesikirbu kohta, kelle invasioon on muutnud toitumissuhteid Läänemere toiduahelas ning suurendanud liikidevahelist toidukonkurentsi.
Kalu kasvatati kunstlikes tingimustes juba ammu enne Kristust, loodusesse aga hakati neid asustama alles 19. sajandil. Pioneerideks selles vallas olid jänkid, kes oma jõgesid forellidega rikastasid. Eestis sai asustamine hoo sisse pärast haudemajade rajamist 19. sajandi teises pooles.
Ikka ja jälle on meedia ning sotsiaalvõrgustike kaudu kuulda, et järjekordne koelmu või kalatrepp tehti valmis „meie“ kalade heaks; et röövpüüdjad kahjustavad „meie“ lõhevarusid ning ümarmudil rikub ära „meie“ rannikuvete kalastiku. Kiputakse unustama, et maailmameri, veeringe ning isegi magevee-elustik on kõik osa pidevas muutumises olevast ökosüsteemist. Meie tegevused siin poolkinnise Läänemere kaldal mõjutavad ülejäänud maailma ning vastupidi. Et selgitada, kuidas, toon markantsemaid näiteid ja seoseid Eesti kalade ja üleilmsete protsesside vahel.
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.