Eesti vete uustulnuk ida-lontmudil seab end lisaks merele sisse ka jõgedes
Kui suvel Soome lahe rannikul veepiiri alla piiluda, võib kivide vahelt vastu vaadata uus tegelane – ida-lontmudil.
Seotud lood
2020. aastal esmakordselt meie vetes nähtud kala tunneb end meie juures hästi.
Eelmisel aastal täienes Eesti kalafauna veel ühe liigi võrra: 2020. aasta septembris tabasid Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlased seiretööde käigus Narva lahes asuva Sillamäe sadama lähistelt lontmudila perekonda kuuluva võõrliigi.
Ameerika kammloom (lad Mnemiopsis leidyi) põhjustas nullindate keskel Läänemerre jõudes teadlaste hulgas väikese paanika, kuna teda hinnati viimase aja kõige ohtlikumaks võõrliigiks, kes siia saabunud. Hiljem selgus, et liik oli hoopiski valesti määratud ning et see õige ameerika kammloom on siin samuti olemas, aga palju väiksemal hulgal, kui algselt arvati ning et tema mõju Läänemerele on kardetust palju väiksem.
Olgugi, et Eestis pole lubatud harjust püüda, on tegemist siiski piisavalt levinud liigiga – vähemalt Valgejõel ja ka mitmetel Lõuna-Eesti jõgedel on iga forellikütt harjustega kokku puutunud. Suurte harjuste maitse on aga suhu saanud pea kõik Soomes ja Rootsis kalamatkal käinud. Viimasel ajal on hakatud harjuseid ka kunstlikult paljundama ja jõgedesse asustama.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele