Võistluse peaauhind, mõnikümmend tuhat eurot maksev tipptasemel elektroonikaga varustatud kalapüügipaat, jäi Lätti, selle võitsid Ilja Hlusovs ja Marks Kuracenko. Teise koha said samuti lätlased, selle võitsid Toms Klabis ja Gatis Ernstons. Kolmandale poodiumikohale jõudsid leedukad Giedrius Kanevicius ja K. Bartusevicius.
Auhinnatseremoonia ja peaauhind
Lisaks kopsakale auhinnafondile torkab Riia Garmin Predator Cup silma omalaadse võistlusformaadi poolest. Püügiala ei ole piiratud, püüda võib kõikjal Daugava jõel, sellega ühendatud veekogudel ning kaugemalgi. Võistlejatele on püügiks avatud ka Riia sadama akvatoorium. Kaks päeva kestva suurvõistluse jooksul on vaja püügikaardile kirja saada kolm haugi, kolm koha ja kolm ahvenat. Punkte saavad võistlejad vastavalt kalade pikkusele sentimeetrites. Kõigi kolme kalaliigi kolme mõõdus esindaja saamisel püügikaardile antakse võistlejatele boonuspunkte.
Suurima ahvena tabas Eesti-Leedu paatkond
Kokku osales suurvõistlusel 54 paatkonda 6 riigist: Lätist, Leedust, Eestist, Poolast, Ungarist ja Horvaatiast. Eesti-Leedu segapaadis võistlusest osa võtnud Andre Tälli, kes töötab Balti riikides Shimano müügiesindajana ning on soliidse rahvusvahelistel võistlustel osalemise kogemusega, ütles Kalastajale, et võistlus oli väga pingeline, erakordselt hästi korraldatud ning kuulub kindlasti Euroopa viie parima spinningupüügi võistluse hulka. „Maailmameistrivõistlustel medaleid saanud võistlejaid oli Riias rohkem, kui kahe käe näppudel sõrmi. Eks kohalike, Daugava jõge ja Riia ümbruse teisi veekogusid hästi tundvate lätlastega on mõistagi raske võistelda, kuid võimalus kõrgete kohtade eest heidelda püsis veel teise võistluspäeva teises pooleski,“ rääkis koos leeduka Gediminas Starasega võistelnud Tälli. „Kahjuks ei õnnestunud meil saada võistluskaardile kolmandat haugi. Meil jäid ühe kala punktid saamata, ka jäime ilma võistluskaardi täis püüdmise eest ette nähtud boonuspunktidest.“ Tälli ja tema leedukast paadikaaslase võistkond nimega „Team Shimano Baltics 1“ tuli kokkuvõttes 23. kohale. Nende paatkond hiilgas aga võistluste suurima, chatterbaitiga tabatud 43-sentimeetrise ahvenaga. Selle saavutuse eest said Andre Tälli ja Gediminas Staras auhinnaks MajorCrafti toodete kinkekaardi väärtuses 500 eurot.
Eestlastest maailmameistrite Ivo Söödi ja Raigo Padari paatkond „Fox Rage“ tuli 54 võistkonna seas 37-ks. „Kõva andmine käis,“ ütles Sööt kohati 29-kraadises palavuses kulgenud võistlust Kalastajale kommenteerides. „Valisime vale püügitaktika ja tegime liiga vähe trenni, see andis lõpuks tunda. Kartsime alguses, et jääme hätta kohakalaga, on see ju teada-tuntud tujukas tegelane. Aga tagantjärele tarkusena läksime alt haugidega, saime kaardile vaid ühe havi,“ lisas ta. „Selline see kalapüük on,“ nentis Sööt. Võistluse üldise korralduse ja emotsiooni kohta ütles Sööt aga, et ta ei imestaks, kui järgmisel aastal oleks võistlemas vähemalt 80 paati. ”Tean ka mõnda eestlaste paatkonda, kes tahakasid järgmisel aastal osaleda,“ lisas ta.
Võistlustel tabatud kala suuruse poolest Riia Garmin Predator Cup tänavu eriti silma ei paistnud. Suurim tabatud haug oli 90 cm, koha 68 cm ja ahven 43 cm pikk. Võistluste lõpp-protokolliga saad tutvuda siin. Võistlustel jäädvustatud video- ja fotomaterjaliga saad tutvuda Garmin Predator Cup Facebooki-lehel. Võistluste osalustasu oli 500 eurot paadi kohta, mille sisse käis koht sadamas alates kolmapäevast esmaspäevani, õhtusöök, joogid jms.
Raigo Padar võistlustel tabatud haugi ja kohaga
Seotud lood
Hollandi sägapüüdjate rekordijaht sai 28. juulil uue peatüki, kui Greggor de Greff püüdis 251 cm pikkuse kala. Tegu on seni pikima ning ühtlasi esimese Hollandis registreeritud sägaga, mis ületas maagilise 2,5 meetri piiri.
Hakkab hämarduma ja söödaplatsile ilmub esimene mullirida. Varsti liigub see aeglaselt, pausidega, üle platsi, otse sinu pisikese, mõnegrammise ujuki suunas. Mõned pilliroovarredki võpatavad, kui kala neist möödub. Märgid näitavad, et linask või linaskid on kohal. Ujuk seisab aga liikumatult.
Ekraan näitab ilusat ranti: põhi kukub neljalt meetrilt kuue peale. Paat jääb vöörimootoriga sügava peale ankrusse, landid lendavad madala poole ja tulevad üle languse tagasi. Kõik näib õige – püütakse ju ranti. Aga lant võib sel ajal olla ahvenate võtutsoonis vaid mõne meetri jooksul. Rant pole punkt, mille poole visata, vaid ülemisest servast, nõlvast ja sügavaimast piirkonnast koosnev kolmemõõtmeline püügiala. Kõigepealt tuleks välja selgitada, millist osa sellest ahven kasutab.
Jaapani kasutatud asjade veebituruplatsidelt võib leida väga heas korras Shimano, Daiwa, Tenryu, Yamaga Blanksi ja teiste ilmakuulsate tootjate tippspinninguritvu hinnaga, millest Euroopas võib vaid unistada. Eriti huvitav on jõeforelli- ja ahvenapüügiks sobivate ritvade valik.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele