Jaapani oksjonitel ägedaid kvaliteetspinninguid jahtimas – Kalastaja ostuspikker

„Ma ei teinud ju mitte midagi erilist.” Kui ritv katki läheb, on päris tõenäoline, et kõlab just see lause. Vise oli samasugune nagu kümned enne seda, kala ei olnud kuigi suur ning lant ei jäänud kinni ka. Käis lihtsalt plaks ja ritv murdus.

Live-sonar näitab ahvenaparve, keset vett seisvat koha või põhjast kerkiva vetikapuhma kõrval varitsevat haugi. Kalamees keerab paadi kala poole ja sõidab elektrimootoriga pisut lähemale. Kala ei põgene, kuid lanti ka ei võta. Kas sellest tuleks järeldada, et paat häiris teda?

Jõevähipüük näib kõrvalt vaadates lihtne: paned sööda mõrda, mõrra jõkke ja mõne aja pärast nopid saaki. Kogenud vähipüüdja ja Wähja Festivali korraldaja Kaur Salus otsib aga kõigepealt üles mõnekümnemeetrise jõelõigu, kus vähki päriselt on.

Peipsile ahvenale minnes võib kõige raskem küsimus tekkida veel enne, kui esimene jigiheide tehtud saab: kuhu selle tohutu järve peal üldse sõita? Aastaid Peipsil kalastanud ja Facebooki lehte „Peipsi vanakooli rakendused“ pidav Jaak Kask räägib ses loos, kuidas täpselt tema piirijärvel triibusid taga ajab.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.