Kui palju kalaliike maailmas tegelikult on?
Kui laps sinult küsib, mitu erinevat kala maailmas elab, on sellele üsna keeruline vastata. Praegu tunneb teadus umbes 36 000 kalaliiki, kuid tegelik arv võib ulatuda 40 või 50 tuhandeni. Uusi liike leitakse igal aastal ning samal ajal vaieldakse, kas mõni pealtnäha erinev kala on omaette liik või lihtsalt sama liigi erinev vorm.
Loe AI kokkuvõtet
Teadus tunneb praegu umbes 36 000 kalaliiki, kuid tegelik arv võib ulatuda 40 000–50 000-ni, sest uusi liike leitakse igal aastal ja osa kalu liigitatakse geneetiliste uuringute põhjal ümber. Suurima rühma moodustavad luukalad, väiksema osa annavad lõuatud kalad ja kõhrkalad. Avastusi tehakse eeskätt süvameres, troopilistes jõgedes ja järvedes, samal ajal vähendavad liigirikkust ülepüük, reostus ja kliimamuutus.
Selgroogsete suurim seltskond
Maailma kalade liigirikkust on raske hoomata. FishBase'i andmebaasis on praegu ligikaudu 36 000 teadusele tuntud kalaliiki ning sellega moodustavad kalad selgroogsete kõige liigirikkama rühma. Pealegi pole „kalad“ sugugi üks ühesuguse ehitusega loomarühm. Nende evolutsiooniline ajalugu ulatub rohkem kui 400 miljoni aasta taha ning selle aja jooksul on tekkinud hämmastavalt erinevaid eluvorme. Kõige lihtsamalt võib kalad jagada kolmeks suureks rühmaks: lõuatud kalad, kõhrkalad ja luukalad.
Neist esimene on tänapäeval üsna tagasihoidlik seltskond. Lõuatute hulka kuuluvad näiteks silmud ja pihklased, kellel puuduvad pärislõuad. Neid on teada pisut rohkem kui 100 liiki. Kalamehele on sellest rühmast kõige tuttavamad ilmselt jõesilm, mis on hinnatud toidukala.
Haid ja raid on vähemuses
Teise suure rühma moodustavad kõhrkalad – haid ja raid. Nende skelett koosneb luu asemel peamiselt kõhrest. Maailmas tuntakse ligikaudu 1200 kõhrkalaliiki, mis tähendab, et kalade tohutust liigirikkusest annavad need üsna väikese osa.
Paljud haid ja raid kasvavad aeglaselt, saavad suguküpseks hilja ning annavad võrreldes enamiku luukaladega vähe järglasi. Seetõttu on need kalad ülepüügi suhtes eriti tundlikud. Ka selle rühma liikide nimekiri pole lõplik – eeskätt süvamerest leitakse jätkuvalt uusi kõhrkalu.
Ülekaalukalt kõige suurema seltskonna moodustavad aga luukalad, keda on teada umbes 35 000 liiki. Siia kuulub suurem osa kalu, kellega kalastajad kokku puutuvad: ahvena, koha, haugi ja jõeforelliga alustades ning tuunide, barrakuudade ja marliinidega lõpetades.
Luukalad jagunevad omakorda kiiruimseteks ja lihasuimseteks. Peaaegu kõik meile tuttavad kalad kuuluvad kiiruimsete hulka. Lihasuimsete tänapäevased esindajad, näiteks latimeeriad, on palju haruldasemad, kuid evolutsiooni seisukohalt erakordselt huvitavad, sest sellesse arenguharusse kuuluvad ka maismaaselgroogsete eellased.
ARVUD | Kui palju kalaliike?
• Umbes 36 000 – praegu teada olevate kalaliikide suurusjärk.
• 40 000–50 000 – hinnang, kui palju kalaliike võib tegelikult eksisteerida.
• Umbes 35 000 – teadaolevaid luukalaliike.
• Umbes 1200 – teadaolevaid kõhrkalaliike.
• Ca 130 – lõuatute liikide arv.
Uusi kalu leitakse endiselt
Kuidas saab 21. sajandil olla maailmas tuhandeid kalaliike, mida inimene pole veel kirjeldanud? Üks põhjus on väga lihtne: suur osa planeedi vetest on endiselt halvasti uuritud.
Eriti kehtib see süvamere kohta. Mõned sealsed elupaigad asuvad kilomeetrite sügavusel ning nende uurimine nõuab kallist eritehnikat. Uusi liike leitakse aga ka troopilistest jõgedest ja järvedest. Ka Amazonase jõgikonnas ja Aafrika suurtes järvedes tehakse uusi avastusi.
Üllatusi tuleb lähemaltki. 2024. aastal leiti Hollandist kameeleonmudil ning samal aastal kirjeldasid teadlased ühes Šveitsi Alpide järves elavaid seitset liiki siiakalu.
Mõnikord oli kala kogu aeg meie silme all
Uue liigi avastamine ei pruugi tähendada, et teadlane tõmbab võrgust välja kala, mida ükski inimene pole varem näinud. Mõnikord on kaht väga sarnast kala aastakümneid üheks liigiks peetud ning alles geneetilised uuringud näitavad, et tegemist on eri liikidega.
See on üks põhjus, miks küsimusele „mitu kalaliiki maailmas on?“ ei saa täpset vastust anda. Taksonoomia muutub koos teadmistega. Mõni liik jagatakse mitmeks, mõni varem eraldi liigiks peetud kala ühendatakse teisega ning terved perekonnad võivad uute geneetiliste andmete põhjal saada uue koha kalade sugupuus.
Samal ajal liigub arv ka teises suunas. Liike sureb välja ning eriti haavatavad on mageveekalad, kelle elupaiku mõjutavad veekogude reostamine ja ümberkujundamine ning teised inimese põhjustatud muutused. Meredes lisanduvad püügikoormus ja kliimamuutusega kaasnevad muutused.
Seepärast on kõige ausam vastus lapse lihtsale küsimusele praegu selline: me tunneme umbes 36 000 kalaliiki, kuid tõenäoliselt elab neid maailmas veel tuhandeid, millele pole veel nime antud. Ja kusagil sügavas ookeanis, troopilises jões või kõrvalises mägijärves ujub üsna kindlasti praegugi kala, keda pole veel üheski raamatus ega veebiartiklis.
Seotud lood
Suuri hauge sihipäraselt püüdvate kalameeste landikohvris pole 25-, 30- või isegi 35-sentimeetrises landis enam midagi erilist. Mõni loobib terve päeva lante, mis kaaluvad 150-200 grammi ning nõuavad väga spetsiifilist püügivarustust ja head füüsilist vormi. Põhjendus on loogiline: suur haug sööb suurt kala, järelikult annab suur lant parema võimaluse suur haug kätte saada.
Ahvenaparv on leitud ja esimesed visked on resultatiivsed. Üks kala tuleb, siis teine ja kolmas ning mõne minutiga on paadis kenake ports ahvenaid. Nägu on naerul ja adrenallin laes. Siis lõpeb kõik sama järsku, nagu algas.
Peipsile ahvenale minnes võib kõige raskem küsimus tekkida veel enne, kui esimene jigiheide tehtud saab: kuhu selle tohutu järve peal üldse sõita? Aastaid Peipsil kalastanud ja Facebooki lehte „Peipsi vanakooli rakendused“ pidav Jaak Kask räägib ses loos, kuidas täpselt tema piirijärvel triibusid taga ajab.
Igal kevadel, kui avavee hooaeg algab, näeb kalastuspoodides üht ja sama vaatepilti. Keegi keerutab näpu vahel sinise peegelklaasiga prille, teine rohelisi ja kolmas küsib müügikonsultandilt, et millistega kõige paremini vee alla näeb.
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele