• 1. juulist on jõgedes taas lubatud jõesilmu püüda.
• 1. juulist on siseveekogudes taas lubatud rääbist püüda.
• 16. juulist on Pärnu jões ja meres taas lubatud koha püüda.
• 16. juulist on meres taas lubatud ahvenat püüda.
• 21. juulist on siseveekogudes, Võrtsjärves ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves taas lubatud linaskit püüda.
Aastaringselt on keelatud püüda tuurlasi, harjust, tõugjat, säga, vingerjat, võldast ja hinku.
Harrastuskalapüügil õngpüünistega on keelatud ühel isikul püüda ühes ööpäevas rohkem kui 15 kg ahvenat (alates 1. juulist Pärnu merealal ning Pärnu jões kuni Reiu jõe suudmeni ja Sauga jões kuni Sauga sillani 10 kg), 5 haugi, Pärnu jõel 3 ja mujal 5 koha, 15 latikat, 15 säinast, 20 vimba, kokku 2 lõhet ja forelli.
2026. aastal on endiselt keelatud meriforelli ja lõhepüük Pärnu jõestikus. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonnast on Kalastajale öeldud, et m eriforelli seisundi hindamise ja optimaalse püügikorralduse seadmise tarvis Pärnu jõestikus on teadlastel pooleli uuring, mis peaks lõppema 2026. aasta kevadel. Teadlaste olemasolevate andmete kohaselt on lisajõgede olukord võrreldes varasemaga paremaks muutunud, seetõttu on tõenäoliselt lähiaastatel võimalik Pärnu jõestikus kehtivat meriforelli püügikitsendust leevendada. Täpsemad asjaolud aga selguvad pärast uuringu lõppemist. Lõhepüük Pärnu jõestikus jääb ilmselt keelatuks veel mõnda aega.
Ahvenale kehtib Pärnu merealal 1. maist 15. juulini kuderahu. Mujal ahvena püügikeeldu ei ole.
Varude madalseisu tõttu on 2026. aastal keelatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves püüda peipsi tinti ja peipsi siiga. See keeld puudutab põhiliselt kutselisi kalureid, aga ka neid väheseid harrastajaid, kes õnnestub sikuga Peipsi järvest siig kätte saada. See võimalus on küll väike, aga siiski olemas, seega maksab meeles pidada, et kõik tabatud peipsi siiad tuleb vabastada.
Regionaal- ja põllumajandusministri määrusega on 2026. aastal meres keelatud angerjapüük.
Lisaks eeltoodutele maksab veel meeles pidada, et vastavalt regionaal- ja põllumajandusministri määrusele „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal“ on Pärnu jõel harrastuskalapüügil lubatud ühel isikul ühes ööpäevas püüda kuni kolm koha.
Nimetatud määruse seletuskirjas on öeldud, et viimastel aastatel on harrastuskalastajate püügisurve kohale oluliselt kasvanud. Selle on tinginud eelkõige huvi liigi vastu, kuid kindlasti on seda mõjutanud ka kaasaegsemate tehniliste seadmete kasutuselevõtt kalapüügis. Teadlaste hinnangul vajab koha praegu kõige rohkem kaitset Pärnu jões ja sellest tulenevalt on Eesti riikliku kalandusandmete kogumise programmi aruandes tehtud ettepanek arvestades harrastuspüügi koormuse kasvu Pärnu jõe alamjooksul ja võimalikku mõju kehvas seisus Liivi lahe koha kudekarjale, kaaluda päevase püügilimiidi ajutist vähendamist viielt kalalt kolmele. Selleks, et tagada jätkusuutlik varu kasutamine Pärnu jõel, vähendatakse selle sättega koha ööpäevast limiiti viielt isendilt kolmele isendile.
Seotud lood
Erkki Mäeväli küsimusele allveepüügi kohta Pärnu jõel vastab Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonna vee-elustiku vanemspetsialist Märt Kesküla.
Olukorraga, kus koha lanti ainult lööb või togib, aga ära ei võta, on kokku puutunud iga kalamees. Vahel ajab selline asi päris tigedaks – muudkui taob ja kui jääbki otsa, pudiseb enne paadini jõudmist ära. Andsime kratile ülesande kaevata läbi Venemaa, Soome, Rootsi ja USA kalastusfoorumid ning leida konkreetseid soovitusi, mida tujutu kala võtmasaamiseks tasuks proovida. Siin on sulle seitse kogenud kohapüüdjate nõuannet piiri tagant.
Kui rääkida Euroopa efektiivsetest kohapüügimeetoditest, kerkib vanemate ja kogenumate kalameestega suheldes ning erialast kirjandust lugedes ikka ja jälle esile üks nimi – Albert Drachkovitch. See legendaarne Prantsuse kalamees töötas eelmise sajandi keskel välja midagi revolutsioonilist, mis elab Kesk-Euroopa osavamate röövkalapüüdjate arsenalis edasi tänase päevani ning on live-sonarite ajastul uuesti tuule tiibadesse saanud.
Sel aastal täienes Lucky Johni jigide valik uue tegijaga, mis end Pärnu jõel kohapüügil juba väga heast küljest on näidanud. Kui varem olid sihvaka kerega LJ Slick Shadid saadaval vaid harksabaga (Slick Shad-V), siis nüüd pakutakse neid ka klassikalise päkksabaga. Viimase nimeks on LJ Slick Shad Paddle.
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele