- ST
Lucky Johni Slick Shad-V ja Slick Shad Paddle: neid kohad ostaksid!
Sel aastal täienes Lucky Johni jigide valik uue tegijaga, mis end Pärnu jõel kohapüügil juba väga heast küljest on näidanud. Kui varem olid sihvaka kerega LJ Slick Shadid saadaval vaid harksabaga (Slick Shad-V), siis nüüd pakutakse neid ka klassikalise päkksabaga. Viimase nimeks on LJ Slick Shad Paddle.
LJ Slick Shad V ja Slick Shad Paddle
Kuna keegi kohade tujusid ja isu ette ei tea, võib kala sõltuvalt päevast eelistada kas V-sabaga (ehk harksabaga, nagu seda veel nimetatakse) või klassikalise päkksabaga mudelit. Sama kehtib ka värvivaliku kohta – kui ühel päeval töötavad pigem naturaalsed toonid, siis järgmisel hommikul võib kohapüügil edu tuua hoopis mõni erksam värving. Minu värsked kogemused viimasest nädalast täpselt niisugust asja kinnitavad. Õnneks on kohapüüdjal võimalik valida Slick Shadide paljude värvingute seast alates väga erksatest toonidest ning lõpetades naturaalsematega. Pakutava seast peaks iga kalamees leidma antud päeval toimiva landimudeli ja -värvingu.
Nii hark- kui päkksabaga mudelit saab rakendada klassikalise jigikonksuga, aga ka kruvipea-tüüpi raskusega, millele on lisatud kolmikkonks. LJ Slick Shad on saadaval kahes erinevas suuruses; mina soovitan nende suuremate puhul kala otsajäämise parandamiseks kasutada lisaks ühele kolmikule veel ka lisastingerit. Kõik LJ Slick Shadi võdikud on lõhnastatud, aga mina kohapüügil selle eelist teiste (s.t lõhnastamata) lantide ees pole täheldanud.
LJ Slick Shadi mudelitega saab tutvuda siin.
Parim värv sõltub koha tujudest
Sageli küsivad kalamehed, et milliseid värvinguid võiks kohapüügil eelistada suvel ja millised sügisel? Minu arvates ei saa koha puhul üheselt väita, et vot see või too värv on kohale suvel või sügisel parim või et kui sellega püüad, siis ilma juba ei jää. Koha on nimelt kala, kelle tujud on pidevas muutumises nii landitüübi kui -värvi suhtes. Seepärast ongi kõvemate kohapüüdjate landikarbid erinevatest lantidest pungil.
Vahel öeldakse, et klassikaline kohavõdiku värv on läbi aegade olnud roheline või rohekas, aga see pole mõistagi mingi raudne reegel. Näiteks hiljuti Pärnus jõel olles sain mitu kala kollase/punase landiga, siis aga hakkas koha äkitselt eelistama hoopis naturaalsetes toonides ja harksabaga mudelit. Järgmisel päeval tabasin kõik kalad hoopis rohelise LJ Slick Shad Paddle’i päkksabaga. Nädal aega hiljem toimis Pärnu sadamas paremini jällegi harksabaga mudel ning võtjad kalad asusid veepinnast ca 3 meetri jagu allpool. Samas Papiniidu kandist saadud kohad eelistasid tavalise päkksabaga lanti ning aktiivne kala oli täiesti põhjas. Võta nüüd kinni, et mis on õige. Kui kohapüügil üldse midagi kindlat on, siis see, et kohaga on õige landi, raskuse, kerimise või just antud oludes toimiva mängitamise välja selgitamiseks palju rohkem katsetamist kui teiste kalade püügil.
Lisaks antud hetkel toimivale värvingule on tähtis, et landikarbis oleks ka erinevaid raskuspäid. Kui Pärnu jõel piisab reeglina 10–15-grammisest peast, siis Emajõel jääb sellest tavalisel aastal enamikes paikades väheks. Käesolev suvi aga on Emajõel üldse erandlik, praegu püütakse seal isegi 30-grammiste peadega.
Kuna jõgedel leidub ka haugi ja mõned neist on väga suured, soovitan landi ja pealiini vahel kasutada jämedast fluorocarbonist vahejätku, et haugi teravad hambad lanti otsast ei naksaks. Head katsetamist!
Seotud lood
Kui teie landikarbis pole seniajani veel ühtegi Salmo Slideri voblerit, siis võtke kuulda 40-aastase püügikogemusega kalamehe soovitust – minge kohe lähimasse kalastustarvete poodi ja ostke endale paar tükki. Uskuge mind – te ei pea seda ostu kahetsema!
Teaduslik pilguheit landivärvide maailma ja sellesse, kuidas erinevad kalad neid värve näevad
Küllap on seda pealkirjas toodud küsimust vähemalt korra endale esitanud iga kalamees. Kui palju me sellest üleüldse teame? Kas landitootjatel on üldse mõtet pingutada, et kujutada peibutisel maksimaalse täpsusega kalasoomuseid, uimi, silmi jt detaile, mis on iseloomulikud imiteeritava saakkala välimusele? Kui jah, siis kui suures ulatuses mõjutab peibutise värv röövkala huvitumist antud söödast? Kas kõik need mustmiljon erinevat värvingut, mida kalastustarvete kaupluste landiriiulitelt leida võib, on ainult kalameeste püüdmiseks või eksisteerib nende järele ka reaalne vajadus?
Jätkub siin alanud lugu kalade värvinägemisest, lantide värvingutest ja nende tähtsusest kalapüügil.
Suvel ja varasügisel paikneb röövkala sageli veekogude madalamates piirkondades kupulehtede, vesikuuskede jm veetaimestiku vahel. Kuidas niisugustes oludes toituvat kala kätte saada? Tavaliste lantidega seal püüda ei saa – vobler takerdub hetkega taimedesse ning plekkidest ja silikoonvõdikutest ei maksa rääkidagi. Hädapärast saab vesikuuskede kohal püüda ehk pöörlevatega, ent neid tuleb rohtu takerdumise vältimiseks kerida ülemäära kiiresti. Appi tuleb pinnalant.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele