Keskmine võistlustel tabatud lõhe kaalus 9,32 kg. Võistlustulle astunud 26 paatkonnast sai kala 21. Suurima kala (16,7 kg, 114 cm) tabanud taanlastele järgnesid soomlaste meeskonnad WCTT Catch and relax team (14,2 kg, 111 cm) ning Raymarine fishing Team Esa Lehto (14,2 kg ja 109 cm).
Riikide arvestuses võitis Soome, mille püüdjad on said 84,35 kg lõhekalu kogupikkusega 862 cm. Hõbemedali said rootslased (42,2 kg, 465 cm) ja kolmanda taanlased (37,3 kg, 307 cm).
Tiimide arvestuses võitis soomlaste Raymarine fishing Team Esa Lehto (46,35 kg, 476 cm). Hõbemedali võitis soomlaste WCTT Catch and relax team (38 kg, 386 cm) ning pronksi Soome võistkond Team Makaira (27,5 kg, 283 cm).
Lõhetrollimise võistlust Trollingträff Åland peetakse alates 1993. aastast.
Seotud lood
Eesti lõhetrollija 10 käsku
Suur kala sööstab rullikärina saatel edasi-tagasi. Paat on kolmveerand tundi kestnud võitluse ajal umbes kuus kilomeetrit edasi liikunud. Lõpuks kala väsib, aga nüüd tekib mure – hiigelsuure kahva vars ei pea raskusele vastu ja paindub kõveraks. Läbi häda õnnestub kahel mehel ligi 17 kilogrammi kaaluv lõhe pardale vinnata. Nad on nüüd tõestanud, et Eesti rannikul saab sama edukalt lõhekalasid trollida nagu Soomes. Kui mitte pareminigi.
Mullune väga hea kudemisperiood võib tähendada seda, et meriforell, rannikumeres kalastajate üks ihaldatumaid saake, võib oma arvukust kasvatada.
Eesti lõhel näib hästi minevat, sest mitmes kudejões on seis parem kui veel kümmekond aastat tagasi. Looduslik taastootmine on mitmel pool tugevnenud ning lähiaastate väljavaade paistab hea. Samal ajal ei ole pilt sugugi ühtlane. Selles artiklis uurime, millised on praegu meie parimad lõhejõed.
Talvine merikapüük tähendab mugavustsoonist väljumist, seetõttu tegelevad sel ajal meriforelli jahtimisega vaid kõige pühendunumad entusiastid. Järgnevas loos on kuhjaga näpunäiteid ja hüva nõu, kuidas talvel meriforell üles leida ja kinni püüda ning millist varustust selleks kasutada.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele