Eesti lõhel näib hästi minevat, sest mitmes kudejões on seis parem kui veel kümmekond aastat tagasi. Looduslik taastootmine on mitmel pool tugevnenud ning lähiaastate väljavaade paistab hea. Samal ajal ei ole pilt sugugi ühtlane. Selles artiklis uurime, millised on praegu meie parimad lõhejõed.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

  • millised jõed paistavad silma tugeva lõhepopulatsiooniga;
  • kuidas mõjutavad paisud ja veeseis lõhede sigimist eri jõgedes;
Lõhe Eestis: just neis jõgedes läheb kalal hästi

Seotud lood

Lood
  • 13.04.26, 07:00
Meriforellipüüdjate helgem tulevik: lähiaastatel võib punase arvukus rannikumeres suureneda
Mullune väga hea kudemisperiood võib tähendada seda, et meriforell, rannikumeres kalastajate üks ihaldatumaid saake, võib oma arvukust kasvatada.
Lood
  • 09.04.25, 15:00
Neid nõuandeid järgides saad Läänemerest suuri lõhesid
Eesti lõhetrollija 10 käsku
Suur kala sööstab rullikärina saatel edasi-tagasi. Paat on kolmveerand tundi kestnud võitluse ajal umbes kuus kilomeetrit edasi liikunud. Lõpuks kala väsib, aga nüüd tekib mure – hiigelsuure kahva vars ei pea raskusele vastu ja paindub kõveraks. Läbi häda õnnestub kahel mehel ligi 17 kilogrammi kaaluv lõhe pardale vinnata. Nad on nüüd tõestanud, et Eesti rannikul saab sama edukalt lõhekalasid trollida nagu Soomes. Kui mitte pareminigi.
Lood
  • 21.10.25, 07:15
Pärislõhe, meie vete kuningas
Nüüd, kui enamikel jõgedel algas lõhepüügi keeluaeg, on paslik ridvad mõneks ajaks nurka tõsta, aeg maha võtta ja uurida, kellega meil kalakuninga näol üldse tegemist on ja milline näeb välja tema eluring.
Lood
  • 26.02.25, 10:32
Landimeister Eduard Teras sai Pärnu jõest kohapüügi käigus suure lõhe
Lisatud video
Kui landimeister Eduard Teras 23. veebruaril Pärnu jõele koha püüdma läks, ei osanud ta uneski näha, millise elukaga päeva peale jõudu tuleb katsuda.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kalastaja esilehele