Linaski kudemine toimub tõuklemise saatel
Juunis alustab kudemist matsakas ja maitsva lihaga linask (lad Tinca tinca), kelle üpris pikk pulmapidu ulatub vahel isegi augustisse.
Ent siin pole asi nii nagu latika puhul, kes koeb rühmiti, ühed varem, teised hiljem. Linaskil (ja paljudel teistelgi kalaliikidel) arenevad koetavad marjaterad küpseteks mitte kõik korraga, sünkroonselt, vaid n-ö portsjonite kaupa, nii et üks emaskala heidab kudemisperioodi jooksul marja välja mitu korda, üks küpseks saanud portsjon korraga.
Linaskil on tavaliselt 3–5 marjaportsjonit, nende vahele jääb nädal või pisut rohkem aega järgmise portsjoni valmimiseks. Niisiis võib linaskit pidada vägagi pulmalembeseks kalaks, kes kulutab selle tähtsa toimingu peale kogu sooja suveaja.
Linask erineb latikast ka rännuhimu puudumise poolest. Kui latikas ei pea paljuks ette võtta mõne- või mõnekümnekilomeetriseid pulmarändeid (näiteks Emajões ja Peipsis), siis linask näib eelistavat laulusõnu: „On kallis mulle kodupaik!“, püüdes kogu oma elu mööda saata üdini tuttavas jõekäärus või järvesopis.
Üht linaski iseärasust, mis teda eristab enamikust meie kaladest, võiks veel mainida. Nimelt saab pulmaikka jõudnud linaskitel sugupooli aastaringselt lihtsalt ja kindlalt eristada ilma kala lõhki lõikamata. Tuleb vaid heita pilk nende kõhuuimedele: isastel on nende uimede teine kiir palju jämedam kui emastel. Mainitud erinevust saab hõlpsasti kindlaks teha ka pimedas, selleks tarvitseb vaid kõhuuim võtta kahe näpu vahele.
Linaski kudemine toimub kuni meetri sügavuses vees taimestikutihnikus. Pulmalised on kaotanud kartuse ja ettevaatlikkuse, nad ei võta ka õnge, ujuvad ringiratast üksteist jälitades, risti-rästi tõugeldes ja aeg-ajalt veest välja hüpates. Koetud marjaterad kleepuvad veetaimede külge, nende haudeaeg on soojas vees lühike, harilikult vaid 3–4 ööpäeva. Koorunud eelvastsed on tillukesed (4–5 mm) ja algul üsna abitud, nad peavad esimesed elupäevad veetma taimede küljes rippudes.
Seotud lood
August on tagumine aeg, et segada valmis peibutussööt, haarata kaenlasse ridvad ning püüda veel enne hooaja lõppu kinni mõned pontsakad linaskid. Siin on sulle abiks ühe väga osava linaskipüüdja kogemuslugu. Artikkel ilmus 2010. aasta suvises Kalastajas nr 56, kirjatüki autor Harri Nurk lahkus taevastele kalavetele 3. jaanuaril 2020.
30 aastat võrguga katsepüüke teinud Maaülikooli ihtüoloogia peaspetsialist Teet Krause avaldas 13. mail väikejärvede teadusuuringut tutvustades hulga andmeid veekogudest, kust temal on õnnestunud kõige suuremaid kalu saada. Sellest loost saad teada, millistest väikejärvedest on saadud meie teaduspüükide 30 suurimat ahvenat, haugi, latikat, linaskit ja särge ning 25 suurimat koha.
Meisterõngitseja Jaan Grents jagab Kalastaja lugejatele kogemusi linaskipüügist Kesk-Eesti veekogudel.
Tippspordi varjuküljed: kahekordne maailmameister ja neljakordne MM-hõbe räägib kalapüügist, võistlustest, eetikast ja inimloomusest.
Lätlane Normunds Grabovskis on kalastuslegend ning harrastuskalapüügi valdkonnas üks venekeelse inforuumi suuremaid mõjuisikuid. Miljonite televaatajate ning internetisaadete jälgijateni jõudev suurmees annab Kalastajale intervjuu talle omasel otsekohesel ja muhedal moel.
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele