Linaskipüük paneb proovile nii kalamehe oskused kui varustuse
August on tagumine aeg, et segada valmis peibutussööt, haarata kaenlasse ridvad ning püüda veel enne hooaja lõppu kinni mõned pontsakad linaskid. Siin on sulle abiks ühe väga osava linaskipüüdja kogemuslugu. Artikkel ilmus 2010. aasta suvises Kalastajas nr 56, kirjatüki autor Harri Nurk lahkus taevastele kalavetele 3. jaanuaril 2020.
Seotud lood
Ülipõhjalik lugu peibutussöötade valikust ja segamise põhimõtetest. Lisatud retseptid!
Oskuslik peibutussöötmine on õngitsemise üks alustalasid. Õigesti valitud ja ettevalmistatud peibutussööt võib korda saata imesid ja vastupidi – ebaõnnestunud valikud teha püügile korraliku karuteene. Alljärgnevas loos vaatlemegi, milliste kriteeriumite järgi erineva temperatuuriga vees peibutussööta valida, kuidas seda segada, milliseid lisaaineid kasutada jne.
Meetri kaugusel õngekorgist kerkib veepinnale hulk pisikesi mulle. Kümme sekundit hiljem tõuseb peegelsileda järvekese pinnale veel üks mullikeste kogum. Nüüd on need vaid paarikümne sentimeetri kaugusel sinu korgist. Hetke pärast hakkab ujuk pisitasa vasakule liikuma. Jääb siis seisma, tõuseb õige pisut ülespoole ning väriseb jupike aega. Ja vajub siis vaikselt, otsekui aegluubis, vee alla.
Kuidas leida ja kokku segada selline peibutussööt, mis kala alla toob?
Meisterõngitseja Jaan Grents jagab Kalastaja lugejatele kogemusi linaskipüügist Kesk-Eesti veekogudel.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele