• 1. maist on meres, Võrtsjärves ja siseveekogudes taas lubatud haugi püüda.
• 1. maist algab siseveekogudes latika püügikeeld (välja arvatud püük lihtkäsi-, käsi- ja põhjaõngega).
• 5. maist algab Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves latika püügikeeld (välja arvatud püük lihtkäsi- ja käsiõngega).
• 5. maist algab Võrtsjärves, siseveekogudes, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves koha püügikeeld.
• 6. maist on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves taas lubatud haugi püüda.
• 10. maist algab Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma, Vihterpalu, Kasari, Paadremaa, Audru ja Pärnu jões vimma püügikeeld.
• 15. maist algab meres koha püügikeeld.
• 16. maist on meres alarajoonides 28 ja 29 taas lubatud lesta püüda.
• 20. aprillist kuni 15. juunini kestab ahvena kuderahu Pärnu lahel. Sel ajal ei tohi kutselised kalamehed Pärnu lahel ahvenat püüda.
Aastaringselt on keelatud püüda tuurlasi, harjust, tõugjat, säga, vingerjat, võldast ja hinku.
Harrastuskalapüügil õngpüünistega on keelatud ühel isikul püüda ühes ööpäevas rohkem kui 15 kg ahvenat, 5 haugi, Pärnu jõel 3 ja mujal 5 koha, 15 latikat, 15 säinast, 20 vimba, kokku 2 lõhet ja forelli.
Hetkel kuum
2026. aastal on endiselt keelatud meriforelli ja lõhepüük Pärnu jõestikus. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonnast on Kalastajale öeldud, et m eriforelli seisundi hindamise ja optimaalse püügikorralduse seadmise tarvis Pärnu jõestikus on teadlastel pooleli uuring, mis peaks lõppema 2026. aasta kevadel. Teadlaste olemasolevate andmete kohaselt on lisajõgede olukord võrreldes varasemaga paremaks muutunud, seetõttu on tõenäoliselt lähiaastatel võimalik Pärnu jõestikus kehtivat meriforelli püügikitsendust leevendada. Täpsemad asjaolud aga selguvad pärast uuringu lõppemist. Lõhepüük Pärnu jõestikus jääb ilmselt keelatuks veel mõnda aega.
Varude madalseisu tõttu on 2026. aastal keelatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves püüda peipsi tinti ja peipsi siiga. See keeld puudutab põhiliselt kutselisi kalureid, aga ka neid väheseid harrastajaid, kes õnnestub sikuga Peipsi järvest siig kätte saada. See võimalus on küll väike, aga siiski olemas, seega maksab meeles pidada, et kõik tabatud peipsi siiad tuleb vabastada.
Regionaal- ja põllumajandusministri määrusega on 2026. aastal meres keelatud angerjapüük.
Lisaks eeltoodutele maksab veel meeles pidada, et vastavalt regionaal- ja põllumajandusministri määrusele „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal“ on Pärnu jõel harrastuskalapüügil ja õngepüügil õngpüünistega ja allveepüügivahenditega lubatud ühel isikul ühes ööpäevas püüda kuni kolm koha.
Nimetatud määruse seletuskirjas on öeldud, et viimastel aastatel on harrastuskalastajate püügisurve kohale oluliselt kasvanud. Selle on tinginud eelkõige huvi liigi vastu, kuid kindlasti on seda mõjutanud ka kaasaegsemate tehniliste seadmete kasutuselevõtt kalapüügis. Teadlaste hinnangul vajab koha praegu kõige rohkem kaitset Pärnu jões ja sellest tulenevalt on Eesti riikliku kalandusandmete kogumise programmi aruandes tehtud ettepanek arvestades harrastuspüügi koormuse kasvu Pärnu jõe alamjooksul ja võimalikku mõju kehvas seisus Liivi lahe koha kudekarjale, kaaluda päevase püügilimiidi ajutist vähendamist viielt kalalt kolmele. Selleks, et tagada jätkusuutlik varu kasutamine Pärnu jõel, vähendatakse selle sättega koha ööpäevast limiiti viielt isendilt kolmele isendile.
Seotud lood
Suur haug pakub unustamatu püügielamuse, mis jääb meelde aastakümneteks. Kalastaja uuris trofeehauge jahtivatelt kalameestelt, et kuidas neil õnnestub ikka ja jälle hiiglaslikke veehunte tabada.
Selleks, et saada suuri ja väga suuri hauge, pole sugugi tarvis otsida salajärvi – asi pole veekogus, vaid püügivahendis. Suur kala tahab suurt lanti, selle viskamiseks aga on vaja spetsvarustust.
10 hea käega haugikütti kirjeldavad oma kolme lemmikut
Kalastaja esitas kümnele kõva haugipüüdja kuulsusega kalamehele ühe küsimuse: „Kui sa tohiksid rannikumeres haugi püüdmiseks kaasa võtta ainult kolm lanti, siis millised sa kaasa haaraksid ja miks?“ Loe siit, mida me teada saime.
Kuidas lugeda veekogu ja saada kala oludes, kus haug on ettevaatlik
Haugipüük madalas vees esitab püüdjale küllaltki spetsiifilisi nõudmisi, seetõttu peavad paljud kalamehed selliseid paiku keerulisteks ja väheperspektiivseteks. Kogenud spinningumees aga teab, et just siit tulevad sageli hooaja kõige ilusamad saagid. Georg Semenovski jagab selles loos oma teadmisi ja kogemusi, kuidas madalad veed enda kasuks tööle panna.
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele