Kevadine haugipüük Saaremaal on täis avastamist ja üllatusi
Ilusate haugisaakide ja vahvate kalastuselamuste saamiseks pole vaja juba ammu Soome või Ahvenamaale sõita. Õnn on siinsamas, meie juures Saaremaal, kirjutab Käbruotsa kalaturismitalu peremees Taavo Kuusiku. Mida peab teadma kevadisest haugipüügist merel ja mille poolest see erineb nt sügisesest?
Seotud lood
Ülehomme lõpeb haugipüügi keeluaeg meres, Võrtsjärves ja siseveekogudes ning 6. maist tohib haugi püüda ka Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves. Seetõttu on paslik heita pilk haugi eluringile ning tema suhetele inimesega.
Selleks, et saada suuri ja väga suuri hauge, pole sugugi tarvis otsida salajärvi – asi pole veekogus, vaid püügivahendis. Suur kala tahab suurt lanti, selle viskamiseks aga on vaja spetsvarustust.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.
Tänavu kevadel, 18. mail, asusid Saaremaa lõunaranniku vetesse elama kauaoodatud külalised, 350 000 haugimaimu. Nende saamislugu ja teekond oli põnev, täis seiklusi, rõõmu ja tagasilööke, närvipinget, magamata öid ja omajagu asjaajamisi.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele