Eesti Kalastusseltside Liit
„Olukord on erandlik,“ ütles 20. märtsil Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadlane Redik Eschbaum uuringut „Rannikumere kalad – Eesti kalandussektori riikliku töökava täitmine 2025. aastal“ tutvustaval pressikonverentsil. „Esmakordselt on Pärnu lahe ahvenasaak langenud alla Väinamere saagi.“
Ahven on meie rannakalanduse võtmeliik ning kalurite suurim sissetuleku allikas. Sestap on ka mõistetav, et seda kala palju püütakse. Ahven on kallis kala, ligikaudu 90% sellest eksporditakse.
Ahven on surve all
Ka tugevad ahvenapõlvkonnad püütakse Eesti rannikul välja ühe aastaga: vastavalt kasvukiirusele kas juba kahesuvistena, enamasti aga kolmandaks eluaastaks.
Paljudel uurimisaladel koosnes ahvenavaru vaid ühest põlvkonnast.
Rannakalanduse tähtsaima kalaliigi varu ja saak on suure püügikoormuse tõttu ebastabiilsed.
„Kalurid saavad maakonna piires liikuda. On indikatsioone, et osa püüniseid on liikunud Pärnu lahest välja, maakonna piiridesse jäävaile Suure väina aladele,“ lisas Redik Eschbaum uuringust rääkides.
Püügifookus nihkub Pärnu lahest Suurde väina
„Kui pikemat perspektiivi vaadata, siis kiputakse ära unustama, et mitte alati ei ole Väinamere ahvenavaru olnud selline, nagu praegu,“ rääkis Eschbaum. Ta lisas, et Väinamere saagid hakkasid paranema ligikaudu 15 aastat tagasi, sellele eelneval pikal ajaperioodil oli piirkond ahvenast tühi. Kui aga vaadata veel pikemat ajaperioodi ning minna ajas tagasi läinud sajandi 1970ndatesse aastatesse, siis olid väljapüügid tänastest kordades suuremad.
„Pärnu kalurid küsivad meilt, et millal meie ahvenavaru taastuma hakkab,“ rääkis Eschbaum. Ta lisas, et Väinameres oli ligi 15 aastat madalseisu, enne kui sealne varu paranema hakkas. „Kindlasti ta taastub, aga millal,“ vastas ta küsimusele küsimusega. „Kas me teeme midagi, või ootame niisama? Miks ahvena varu Väinameres taastus? Lihtsalt sel põhjusel, et kala jäi nii väheks, et teda ei tasunud enam püüda.“
Soovitused püügi reguleerimiseks
Püüniste piirarvu tuleks oluliselt vähendada
Pärnu maakonnas tuleks kehtestada kevadine ahvenapüügikeeld
Rannikumere jõgede alamjooksul tuleks kehtestada ahvena alammõõt, nii nagu meres
Kaaluda võimalust viia ahvenavaru haldamine kvoodipõhiseks
Uuringu kokkuvõttega saad tutvuda, kui salvestad alloleva pdf-faili. Uuringut tutvustavat esitlust saad vaadata-kuulata selle lingi kaudu, Redik Eschbaumi sõnavõtt algab 38. minutil.
Seotud lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi värske kordusuuring meie rannikumere püügikoormusest ütleb otsekoheselt, et seda tuleb radikaalselt, kohati peaaegu 80% võrra vähendada. Ainult siis paraneb meie kalade elujärg.
Kormoran on Eesti rannikumere üks vastuolulisemaid linde. Kalurid näevad temas sageli tugevat konkurenti, looduskaitsjad aga loodusliku ökosüsteemi osa. Et arutelu faktidele lähemale tuua, uurisid Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased Kihnu laidudel kütitud kormoranide magude sisu. Tulemused annavad üsna selge pildi sellest, milliseid kalu need linnud tegelikult söövad ning mida see Liivi lahe kalavarudele tähendab.
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele