Eesti Kalastusklubide Liit
Koondise kapteni Ivo Söödi ja treeneri Tarmo Erlichi sõnul on praegu kõik hästi. “Tsoonid saavad peagi teatavaks, siis saame viimased plaanid paika panna,” arvasid mehed Kalastajale antud intervjuus.
Vaata siit videost võistluspaiga jääolusid
Praeguseks ligi kümmekond päeva võistluspaigas treeninud ja testpüüke teinud koondise liikmed arvavad, et seekordne MM tuleb erakordselt ettearvamatu, tõenäoliselt saadakse palju suuri kalu ning häid tulemusi võivad saada kõik koondised.
Vaata siit videost võistluspaiga püügiolusid
Eestit MMil esindavad Mikk Rohtla ja Georg Semenovski on Kalastajale ütelnud, et eranditult kõik testpüügi ja kvalifikatsioonivõistluse päevad on olnud erinevat nägu. „Väga palju tundub sõltuvat veetasemest ning sellest, kas päike paistab või ei,“ laususid mehed. Rohtla lisas, et kuna suurte kalade eest saab boonuspunkte, siis hakkavad ilmselt nii mõnedki võistlejad neid jahtima. Ta arvas, et võistluse käigus võib olla vajalik püügitaktikat radikaalselt muuta, ja seda isegi mitu korda. Näiteks lülituda latikapüügilt ahvena püüdmisele või hoopis kevadiste särjeparvede jahtimisele. Ta ütles ka, et võrreldes kahe viimase MMiga on nüüdne püügikoht palju keerulisem ja ettearvamatum.
Eesti koondise treener Tarmo Erlich rääkis Kalastajale, et viimastel päevadel on võistluspaigas hakanud liikuma suuremat sorti särjeparvi, ning see võib MMile üksjagu vürtsi lisada. “Suuri säinaid on palju saadud, tuleb ka üksikuid merisiigasid. Üleeile sai üks võistleja 2,1 kg kaalunud lutsu,” lisas Erlich.
Eesti koondis sihib medalit
Eelmistel jääpüügi maailmameistrivõistlustel USAs võitis Eesti koondis neljanda koha. Samale kohale platseeruti ka Mongoolias peetud MMil. Meie koondis sihib tänavu medalit ning sestap treenitakse võistluskohas pikalt.
Seotud lood
Selles artiklis kirjutame asjadest, mida tasuks harrastuskalastajal sportlikust püügist üle võtta, et oma talvise kalapüügi tulemusi parandada.
Kaart koos püügikirjelduste, sügavuste ja kaladega
Pärnu jõe alamjooks on muutumas aina populaarsemaks püügipaigaks. Seda nii avavee- kui ka jääpüügi vaatenurgast. Kui sa jõe alamjooksu hästi ei tunne, kuid soovid seal kalaõnne katsuda, siis annab see tutvustav artikkel sulle hulga kasulikku infot.
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Varakevadine püük külmas vees ei erine palju talvisest püügist. Põhihooajal, mil veetemperatuur on 6–10 kraadi, tasub taktikat muuta. Hiliskevadine hooaeg, kui tuulehaug merikakütte kimbutab, on jällegi omamoodi.
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi värske kordusuuring meie rannikumere püügikoormusest ütleb otsekoheselt, et seda tuleb radikaalselt, kohati peaaegu 80% võrra vähendada. Ainult siis paraneb meie kalade elujärg.
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele