Tippkirbutajate nipid, mis muudavad jääpüügi tõhusamaks
Selles artiklis kirjutame asjadest, mida tasuks harrastuskalastajal sportlikust püügist üle võtta, et oma talvise kalapüügi tulemusi parandada.
Seotud lood
Kirbutamine ei ole keeruline, ei nõua kallist erivarustust ega erilisi oskuseid. Kirbuõngega on võimalik talvel tabada enamikke meil esinevaid lepis- ja osasid röövkalu: särge, roosärge, nurgu, latikat, viidikat, turba, teibi, ahvenat, kiiska jt. Kõige atraktiivsem ja huvitavam nendest on ahvena kirbutamine ja sellest järgnevalt juttu tulebki.
Kalastaja käis koos mitmekordse Eesti meistri Jaan Grentsiga Peipsil ahvenat püüdmas. Kalaretk sai jäädvustatud videole, kus Grents räägib detailselt, kuidas ja millega tema Peipsil ahvenat püüab.
Kalamehed sattusid „ahvenate vanadekodusse“
28. veebruaril ja 1. märtsil Peipsi järve lõunaosas suurte ahvenate koondise avastanud kalastussõbrad said korraliku saagi. Suurim triibu kaalus 1,92 kilo.
Märtsis on paras aeg võtta suund Pärnusse ning püüda jõest kinni esimesed äkisevimmad. Harri Nurk kirjutab, kuidas ja millega on seda kõige parem teha. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nr 62, Harri lahkus taevastele kalavetele 3. jaanuaril 2020.
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele