Tippkirbutajate nipid, mis muudavad jääpüügi tõhusamaks
Selles artiklis kirjutame asjadest, mida tasuks harrastuskalastajal sportlikust püügist üle võtta, et oma talvise kalapüügi tulemusi parandada.
Loe AI kokkuvõtet
Sportlik kirbutamine nõuab mitte ainult teadmisi kalade käitumisest, vaid ka suurt füüsilist aktiivsust, läbimõeldud taktikat ja spetsiaalse varustuse kasutamist. Erinevalt harrastuskalapüügist, kus peamine eesmärk on puhkus, protsessist saadav nauding ja toiduks sobiva suurusega kala püüdmine, on sportliku püügi kõige olulisem asi maksimaalne efektiivsus piiratud aja jooksul.
Seotud lood
Kirbutamine ei ole keeruline, ei nõua kallist erivarustust ega erilisi oskuseid. Kirbuõngega on võimalik talvel tabada enamikke meil esinevaid lepis- ja osasid röövkalu: särge, roosärge, nurgu, latikat, viidikat, turba, teibi, ahvenat, kiiska jt. Kõige atraktiivsem ja huvitavam nendest on ahvena kirbutamine ja sellest järgnevalt juttu tulebki.
Kalastaja käis koos mitmekordse Eesti meistri Jaan Grentsiga Peipsil ahvenat püüdmas. Kalaretk sai jäädvustatud videole, kus Grents räägib detailselt, kuidas ja millega tema Peipsil ahvenat püüab.
Kalamehed sattusid „ahvenate vanadekodusse“
28. veebruaril ja 1. märtsil Peipsi järve lõunaosas suurte ahvenate koondise avastanud kalastussõbrad said korraliku saagi. Suurim triibu kaalus 1,92 kilo.
Märtsis on paras aeg võtta suund Pärnusse ning püüda jõest kinni esimesed äkisevimmad. Harri Nurk kirjutab, kuidas ja millega on seda kõige parem teha. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nr 62, Harri lahkus taevastele kalavetele 3. jaanuaril 2020.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele