Jõest meriforelli või lõhet püüdes arvesta, et:
• püügivahendina tohib kasutada vaid spinningut või lendõnge;
• kalastuskaardi nõue kehtib igas nimetatud jões vaid määratud lõigus. Täpsemat infot iga konkreetse jõe kohta leiab
siit;
• püüda tohib valgel ajal, s.t ajavahemikus kella seitsmest hommikul kuni kella seitsmeni õhtul;
• meriforelli alammõõt on 50 cm ja lõhel 60 cm;
• ühe kalastuskaardi alusel tohib püüda kuni kaks lõhelist, näiteks ühe meriforelli ja ühe lõhe või kaks meriforelli või kaks lõhet.
Mainitud jõgedes ei tohi õngpüüniste konksudel teraviku ja sääre vaheline kaugus ületada 12 mm. Sellega on tagatud, et alammõõdust väiksem kala vabastades vähem viga saab, samuti piirab see nii tahtlikku kui tahtmatut kalade tragimist.
Lõheliste püügi kalastuskaart kehtib 24 tundi ja selle tasu on 10 eurot. Pärast püügiaja lõppemist tuleb viie päeva jooksul saagist aru anda, muuhulgas ka siis, kui kala ei saadud. Kõige lihtsam on püügiõigust soetada ja aruannet esitada lehel
kalaluba.ee.
Jägala ja Narva jõe võib lõhet ja meriforelli püüda ka pärast 19. oktoobrit; viies ülejäänud jões algab aga 20. oktoobril kuderahu. Kalastuskaardiga püük on taas lubatud alates 1. detsembrist.
Tänavune looduslikult kõrge veeseis soosib siirdekalade kudepaikadesse jõudmist. Hea uudis on seegi, et mitmes varem paisuga tõkestatud jões (nt Pärnu, Vasalemma ja Purtse) on rändetakistuste eemaldamisega lisandunud uusi kudekohti. Lõheliste populatsioonide taastumiseks on paljudes vooluveekogudes meriforelli- ja lõhepüük praegu keelatud. Lisaks keskkonnakaitseinspektoritele aitavad jõgedes kuderahu tagada Vabatahtliku kalakaitse patrullid.
Harrastuspüüdjad, kes soovivad lõhet ja meriforelli püüda meres, peavad arvestama jõesuudmete piirangualadega. Lisaks on Väinamerel ja Liivi lahel püüdes lubatud kaasa võtta ainult üks rasvauimeta lõhe. Rasvauimede äralõikamist kasutatakse ettekasvatatud ja asustatud lõhede eristamiseks looduslikest ehk metsikutest kaladest. See piirang toetab kohalike lõhede püsimist ja väärtuslike geenide edasikandumist.
Kui märkad rikkumist, anna sellest teada riigiinfo telefonil 1247!
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sügis on sisuliselt ainus aeg, mil harrastaja saab jõgedes püüda meie kalavete üht hinnatuimat kala – lõhet. Selles loos on kokku võetud olulisemad reeglid, mida jõgedele lõhet ja meriforelli püüdma minnes peab teadma.
Lõhe. Vähe on ridvamehi, keda see suur, tugev ja ilus kala külmaks jätab! Kes temaga varem kokku on puutunud, otsib võimalusi uuteks kohtumisteks. Need aga, kes meie jõgede hiiglase püügist ja võitlusest temaga ainult kuulnud, ootavad kannatamatult sügishooaja algust, et avaneks võimalus selle suursuguse kalaga rinda pista. Sügiseset lõhe- ja ka meriforellipüüki jõgedes järgnevas loos vaatlemegi.
Aasta alguses muudeti Alam-Pedja ja Keeri–Karijärve looduskaitseala ning Vooremaa ja Kääpa maastikukaitsealade kaitse-eeskirju. Muudatused puudutavad eelkõige mootoriga veesõidukite kasutamist.
Kalastamine spinningukärbsega ühendab endas spinningu ja lendõnge elemendid. Väliselt on tegemist spinningupüügiga, ent söödana kasutatakse lendõngendusest pärit tehisputukat ning selle viimiseks vajalikku sügavusse spetsraskust. Just selle rakendusega saadakse sügisel Narva jõest kätte arvestatav osa lõhedest.
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.