Ole kursis sügisesel lõhepüügil jõgedel kehtivate reeglitega!
Sügis on sisuliselt ainus aeg, mil harrastaja saab jõgedes püüda meie kalavete üht hinnatuimat kala – lõhet. Selles loos on kokku võetud olulisemad reeglid, mida jõgedele lõhet ja meriforelli püüdma minnes peab teadma.
Lõhe ja meriforelli harrastuspüügiks väljastatakse kalastuskaarte järgmistele jõgedele:
• Pirita jõele Vaskjala paisust Lükati sillani (püügiks spinningu ja lendõngega vajalik kalastuskaart 1. septembrist 31. detsembrini);
• Jägala jõele Linnamäe paisust suudmeni (püügiks spinningu ja lendõngega vajalik kalastuskaart 1. septembrist 30. novembrini);
Artikkel jätkub pärast reklaami
• Selja jõele Arkna sillast Rutja–Karepa sillani (kalastuskaart vajalik aastaringselt);
• Narva jõele Narva raudteesillast kuni Eesti Vabariigi piirimärki nr 646 ja punkti 59º23.200'N, 28º12.243'E ühendava jooneni, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni (püügiks spinningu ja lendõngega vajalik kalastuskaart 1. septembrist 30. novembrini);
• Vääna jõele Vahiküla astangutest suudmeni (kalastuskaart vajalik aastaringselt);
• Purtse jõele Püssi paisjärve paisust suudmeni (kalastuskaart vajalik aastaringselt);
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kalapüügiõiguse tasu lõhe- ja meriforelli püügiks on 24 tunniks 10 eurot. Kalastuskaart lõhe- ja meriforellipüügiks kehtib kõigil eelpool nimetatud veekogudel eraldi, s.t kalastuskaart tuleb osta sellele jõele, kuhu reaalselt püügile minnakse. Teistel jõgedel see ei kehti.
Kalapüük spinningu ja lendõngega on kõigil eelpool nimetatud veekogudel või nende lõikudel keelatud alates 1. septembrist kella 19st kuni kella 7ni. Keeld kehtib piiranguaja (n-ö kalastuskaardialuse aja) lõpuni.
Lõhe- ja meriforelli püügil loetletud jõgedes on keelatud spinninguga või lendõngega püügil kasutada landi või kunstpeibutise küljes konkse, mille teraviku ja sääre vaheline kaugus on suurem kui 12 mm.
Lõhe ja meriforelli püügil on eelpool nimetatud jõgedes kokku ühel isikul ühe ööpäeva jooksul lubatud püüda kuni kaks lõhet või meriforelli või üks lõhe ja üks meriforell.
Kalastuskaarti lõhe- ja meriforellipüügiks saab osta internetis portaalist kalaluba.ee (otsingus kõige mugavam viis on valida püügivahendiks „Spinning ja lendõng (lõheliste püük)“).
2025. aastal jäävad harraspüüdjate püügivõimalused üldjoones samaks. Plaanis on aga mõned püügikitsendused ja muudatused püügikorralduses. Olulisemate muudatustena tõstetakse harrastuskaluri kalastuskaardi tasu ning keelatakse trollimine kohapüügil Pärnu lahes.
Kalastamine spinningukärbsega ühendab endas spinningu ja lendõnge elemendid. Väliselt on tegemist spinningupüügiga, ent söödana kasutatakse lendõngendusest pärit tehisputukat ning selle viimiseks vajalikku sügavusse spetsraskust. Just selle rakendusega saadakse sügisel Narva jõest kätte arvestatav osa lõhedest.
Nädalavahetusel toimunud Narva lõhepüügivõistlusel osales 37 lõhekütti. Tabati kolm lõhet, suurim arvesse läinud kala kaalus 3,15 kg ning selle püüdis Marek Kruus.
Kui selline õnnetus on juba korra juhtunud, et pulmarüüs lõhekala on sügisel püünisesse sattunud ja seal otsa lõppenud, ei sobi alalhoidlikul kalamehel seda ometi kohe minema visata.
Autojuhi jaoks peab hea linnamaastur suutma enamat kui lihtsalt äge välja näha. See peab olema piisavalt kompaktne, et linnatänavatel manööverdada, hea stabiilsusega lumistel ja libedatel teedel, ruumikas pere igapäevaeluks ning piisavalt kaasaegne, et muuta iga sõit mugavamaks.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.