• jõgede sihtkaitsevööndis ja Matsalu piiranguvööndi jõelõikudel 48 tunniks – 4 eurot, piirarvuta;
• Väinamere idapoolses ja läänepoolses sihtkaitsevööndis 48 tunniks – 4 eurot, piirarvuta;
• välislahe ja Salmi sihtkaitsevööndis seitsmeks järjestikuseks päevaks – 7 eurot, ühes kalendrikuus väljastatakse kuni 240 kalastuskaarti.

- Kalastuskaarte Matsalu rahvuspargi territooriumi veekogudele on kõige lihtsam osta portaalist kalaluba.ee.
Matsalu piiranguvööndisse jäävatel jõelõikudel on harrastuslik kalapüük lubatud 1. märtsist 30. juunini ainult kaldalt. Juulist veebruari lõpuni võib püüda nii kaldalt ja paadist. Selliseid püügipiirkondi, kus kevadel on lubatud kalastada, on kümme. Neist populaarsemad on Kloostri silla juures, Suitsu ehk Tuudi jõe ääres ja Penijõe ääres.
Jõgede sihtkaitsevööndisse arvestatud jõgede osadel on viibimine (sh kalapüük) keelatud 1. märtsist 30. juunini.
Parema ülevaate saamiseks, kus ja millal kalastada ja liikuda võib, on koostatud Matsalu piirkonna interaktiivne
liikumis- ja kalastuspiirangute kaart. Lubatud püügialade märkamiseks tasub kaarti sisse suumida ja otsida üles punasega tähistatud jõelõigud. Matsalu rahvusparki puudutav kalapüügiinfo on leitav
Keskkonnaameti kodulehelt.

- Matsalu piirkonna interaktiivne liikumis- ja kalastuspiirangute kaart.
Kalastuskaarte saab osta portaalist
kalaluba.ee või Keskkonnaameti kontorist. Kalastuskaardi taotlemisel Keskkonnaametist väljastatakse luba 10 tööpäeva jooksul.
Pärast kalastuskaardi kehtivuse lõppu tuleb viie päeva jooksul esitada püügiaruanne. See tuleb esitada ka juhul, kui püügil ei käidud või saaki ei saadud.
Kalastuskaardi soetanud isikul on rahvuspargis lubatud püügikohta liikuda mööda jõekallast kuni 10 m laiuses. Eraldi liikumisluba taotlema ei pea, kuid otse üle luha liikumist tuleb elustiku hoidmiseks vältida. Kalastuskohtadesse liikumisel tohib sõidukiga sõita ainult teedel, autot võib parkida tee äärde või parklasse. Õige kalastaja võtab lisaks tabatud saagile kaasa ka tekkinud prügi.
Kui märkad kalapüügirikkumist, anna sellest teada tel 1247.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kevad on kalameeste pidupäev. Tuntumad kevadekuulutajad on särg, vimb, säinas, teib, turb ja latikas. Nii mõnegi jõe ääres on õngemehi juba tihedalt nagu silke pütis, ent suuremad laulupeod algavad soojemate ilmade saabudes. Siin on sulle mõned keskkonnaameti nõuanded püügile minekuks.
Varakevadel alustab kudemist haug, meie veekogudes laialt levinud röövkala.
Päevavalguse ja lindude rõõmsama laulu järgi tunnetame kevade lähenemist. Kevad annab märku ka veekogudel – vaevu jõudis jääkate tekkida, kui see juba lagunema hakkas. Kalastajaid võib see morjendada, kalade jaoks pole selles aga midagi erakordset. Soojenev vesi aktiveerib mitmetel kalaliigil huvi järglasi anda. Lähiajal sätivad kudema näiteks meritint, räim, kilu, haug, säinas, teib, lest, ahven, kiisk, jõesilm ja särg.
Seoses Vanaveski ja Ruila paisude eemaldamisega Vasalemma jõelt möödunud aastal kehtivad nüüd jõel uued püügireeglid.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.