Kuderahu tagab kalavaru!
Päevavalguse ja lindude rõõmsama laulu järgi tunnetame kevade lähenemist. Kevad annab märku ka veekogudel – vaevu jõudis jääkate tekkida, kui see juba lagunema hakkas. Kalastajaid võib see morjendada, kalade jaoks pole selles aga midagi erakordset. Soojenev vesi aktiveerib mitmetel kalaliigil huvi järglasi anda. Lähiajal sätivad kudema näiteks meritint, räim, kilu, haug, säinas, teib, lest, ahven, kiisk, jõesilm ja särg.
Kas teadsid, et:
- kalad koevad meil aasta läbi – igal liigil on selleks oma ajavahemik;
- kõige rohkem liike eelistab kudeda mais ja juunis;
- kalad ei järgi kalendrit, vaid veetemperatuuri muutusi.
Kui kalad enne kudemisiga või -aega välja püüda, siis ei peaks imestama, kui veekogud tasapisi kalavabaks jäävad. Just kalavarude jätkumisele mõeldes on määratud piirangud kümnekonna liigi püüdmisel.
Püügipiirangud lähtuvad eelkõige arvukusest ja kala paljunemisest. Osasid kalu ei tohi püüda kudemise ajal ja väiksemad kalad, kes ei ole veel kudemisikka jõudnud, tuleb vette tagasi lasta. Sõnastame selle ka seaduse keelde: paarikümnel kalal on kudemisaegne püügikeeld ning kehtib alammõõt. Neid kalu, kellel on veel lisaks ka koguseline püügipiirang, on üheksa.
Aastaringne püügikeeld on kõigil meie kaitsealustel kaladel. Suuremast väiksemani on need: atlandi tuur, säga, tõugjas, harjus, vingerjas, hink ja võldas. Vältimaks võimalust, et mõne sellise kala püüdmisel järgneb kopsakas trahv, soovitame nende välimus endale selgeks teha. Veebirakendus Eesti kalad on heaks abiks erinevate liikide tundmisel, samuti tasub proovida ka fotomäärajat KalaAju.
Et kalastushuvilised teaksid püügipiirangutega arvestada, tutvustame järgemööda artiklites kuderahu kestvusi ja teisi kitsendusi kalaliikide kaupa. Näiteks lutsu kuderahu, mis kehtis Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves, on selleks aastaks juba lõppenud. Piirangud võivad aga eri veekogudes erineda. Näiteks on mitmed nihked mere ja siseveekogude keeluaegades, seda eelkõige veetemperatuuri erinevuste pärast. Kuigi ilmastik ei ole alati ettemääratav, on kuderahu kindlate algus- ja lõpukuupäevadega. Arvesta, et kalastamine on lubatud keelu lõppemisest järgneval päeval!
Kuderahu ja alammõõt pole pelgalt reeglid – need on iga kalastaja panus kalavarude hoidmisse.
- Kuderahu tagab kalavaru – las kala koeb!
- Ole eeskujuks, pea kinni püügireeglitest!
- Kui märkad rikkumist, anna sellest teada telefonil 1247.
Seotud lood
Ära riku seadust ja pea kinni kehtestatud keeluaegadest!
Seoses Vanaveski ja Ruila paisude eemaldamisega Vasalemma jõelt möödunud aastal kehtivad nüüd jõel uued püügireeglid.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele