EL tõstab Läänemere keskosa räimepüügi kvoodi 71 protsendi võrra suuremaks
Liivi lahe kvoot suureneb 11%
Euroopa Liidu ministrid leppisid kokku Läänemere 2027. aasta püügivõimalused. Räime ja kilu püügimahud kasvavad järsult, keskkonnakaitsjad peavad otsust liiga riskantseks.
ELi Nõukogu leppis kokku Läänemere 2027. aasta püügivõimalused, suurendades keskosa räime kvooti 71% ehk 165 228 tonnini ja kilu kvooti 44% ehk 291 590 tonnini. Otsust põhjendati varude paranemisega, kuid WWF peab seda liiga riskantseks, sest taastumine on habras. Rootsi minister Peter Kullgren ütles, et eelistanuks väiksemaid kvoote. Tursa sihtpüük jääb keelatuks, lõhe põhipiirangud üldjoontes ei muutu.
Foto: Shutterstock
Eesti Kalastusklubide Liit
Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid jõudsid 26. oktoobril kokkuleppele Läänemere järgmise aasta püügivõimalustes. Kõige suurem muudatus puudutab Läänemere keskosa räime: selle lubatud väljapüük suureneb 2026. aastaga võrreldes 71 protsenti ehk 165 228 tonnini.
Kilu püügikvoot kasvab 44 protsenti, 291 590 tonnini. Liivi lahe räime lubatud väljapüük suureneb 11% ning Botnia lahe räime oma 12 protsenti. Lesta kvooti tõstetakse kolm protsenti.
Euroopa Liidu Nõukogu põhjendab suuremaid kvoote Läänemere keskosa räime- ja kiluvaru paranenud seisundi ning tugeva järelkasvuga. Kilu puhul vastab otsus Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu ehk ICES-i teadussoovitusele. Keskosa räime kvoot jääb nõukogu teatel teadlaste soovitatud ülempiirist allapoole.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ministrid läksid komisjoni ettepanekust kaugemale
Euroopa Komisjoni augustis esitatud ettepanek nägi ette, et Läänemere keskosa räimepüügi kvoot kasvab 49 protsendi võrra. Ministrite lõplik kokkulepe suurendas seda 71 protsendini.
Ka soovitas komisjon Botnia lahe räime kvooti tõsta vaid kolm protsenti, kuid ministrid leppisid kokku 12-protsendilises kasvus. Samuti jättis nõukogu kärpimata ida- ja läänepoolse Läänemere tursa kaaspüügikvoodid, kuigi komisjon oli pakkunud nende vähendamist vastavalt 51 ja 88 protsenti.
Räimevaru kaitseks säilib Läänemere keskosas kolmekuuline kudemisaegne püügipiirang madalates rannikuvetes. Rootsi valitsuse hinnangul peaks kokkulepitud kvoodi juures Läänemere keskosa räime kudekarja biomass 2027. aastal kasvama ligikaudu 13,5 protsendi võrra.
Rootsi oli läbirääkimistel üks ettevaatlikumaid riike ja taotles väiksemaid püügimahte. Rootsi maaeluminister Peter Kullgren tunnistas pärast kokkuleppe sündi, et riik oleks eelistanud veel madalamaid kvoote, kuid selleks puudus teiste liikmesriikide toetus.
Tursa olukord püsib kriitiline
Läänemere ida- ja lääneosa tursavarud on endiselt halvas seisus. Tursa sihtpüük on 2027. aastal jätkuvalt keelatud ning lubatud on ainult teiste liikide püügil vältimatult tekkiv kaaspüük. Kaaspüügi piirmäärad jäävad 2026. aasta tasemele. Harrastuslik tursapüük on jätkuvalt keelatud kogu Läänemeres.
Keskkonnaorganisatsioon WWF kritiseeris ELi otsust, sest ICES soovitas tursa püügi täielikult keelata. Organisatsiooni hinnangul ei aita senised piirangud tursavarul taastuda.
Asustatud lõhe harrastuspüük võib jätkuda
Lõhe püügipiirid Soome lahes ning Läänemere avaosa lõhe kaaspüügikvoot jäävad järgmise aasta jooksul praegusele tasemele. Oluline muudatus jäi aga tegemata harrastuskalastajate jaoks. Euroopa Komisjon oli teinud ettepaneku lõpetada Läänemerel ka asustatud lõhe harrastuspüük, kuid ministrid seda ei toetanud. Seega võib 2027. aastal jätkata rasvauimeta ehk asustatud päritolu lõhe püüki. Loodusliku, terve rasvauimega lõhe püügipiirangud säilivad.
Kuidas räime- ja kilukvoot harrastuskalastajat mõjutab?
Kuigi räime ja kilu püük on valdavalt kutseliste kalameeste pärusmaa, on mõlemad liigid Läänemere toiduahela võtmemängijad. Neist toituvad muu hulgas lõhe, tursk, meriforell ja teised röövkalad. Seetõttu mõjutavad pelaagiliste kalade arvukus, suurus ja paiknemine ka harrastuskalastajale tähtsate liikide seisundit.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Artikkel jätkub pärast reklaami
WWF peab eriti ohtlikuks, et räimepüük suureneb ajal, kui selle kala varu on alles hakanud taastumise märke näitama. Organisatsiooni hinnangul võib püügimahu järsk suurendamine paranemise kiiresti nullida. Kilu puhul juhib WWF tähelepanu asjaolule, et suurem väljapüük vähendab tursa ja lõhe toidubaasi.
Kvootide suurendamise toetajad rõhutasid seevastu, et otsus jääb teadlaste antud soovituste piiridesse ning peaks võimaldama Läänemere keskosa räime asurkonnal kasvada vaatamata suuremale püügimahul.
Praegu on veel tegemist poliitilise kokkuleppega, Euroopa Liidu Nõukogu võtab määruse ametlikult vastu pärast teksti avaldamist kõigis liidu keeltes. Seejärel selguvad lõplikult ka liikmesriikide, sealhulgas Eesti 2027. aasta püügikvoodid ja nende riigisisene jaotus.
Läänemerele mõteldes kangastuvad silme ette hõbedased lõhed ja meriforellid, suured haugid, vägevad ahvenad ja kenad kohad. Tegelikult võib vast liialdamata ütelda, et meie meri sõltub suuresti kahest pisikesest kalast, räimest ja kilust. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi ja Rahvusvahelise Mereuurimisnõukogu ICES värske 2025. aasta uuring näitab, et kilu arvukus kasvab tugevalt ning räim on muutunud oluliselt väiksemaks kui vanasti.
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kalateadlased uurisid aastatel 2023–2025, kuidas mõjutaks Eesti rannikumerre planeeritavate avamere tuuleparkide töömüra meie pelaagilisi merekalu, eeskätt räime.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.