Räim on muutunud poole väiksemaks ning kilu on rohkem: mida teadlased Läänemerel näevad?
Läänemerele mõteldes kangastuvad silme ette hõbedased lõhed ja meriforellid, suured haugid, vägevad ahvenad ja kenad kohad. Tegelikult võib vast liialdamata ütelda, et meie meri sõltub suuresti kahest pisikesest kalast, räimest ja kilust. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi ja Rahvusvahelise Mereuurimisnõukogu ICES värske 2025. aasta uuring näitab, et kilu arvukus kasvab tugevalt ning räim on muutunud oluliselt väiksemaks kui vanasti.
Seotud lood
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kalateadlased uurisid aastatel 2023–2025, kuidas mõjutaks Eesti rannikumerre planeeritavate avamere tuuleparkide töömüra meie pelaagilisi merekalu, eeskätt räime.
Detsembris algab kilu traalimine ja siis jõuavad turu- ja kalalettidele esimesed värske kilu partiid. Jaanuar ongi paras aeg, et osta sealt mõned kilod värsket (tingimata värsket, mitte külmutatud!) kilu ning panna need vürtsidega laagerduma.
Vastab Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi ihtüoloog Heli Špilev.
Sügisel, kui merevesi muutub jahedamaks, on tore käia õhtuti sadamakaidel räime püüdmas.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele