Miks kasvavad Läänemere põhjaosas Ahvenamaa lähedal suured tursad ajal mil liik mujal kidub?

Tellijana saad artiklit lugedes teada:

  • miks peavad teadlased Ahvenamaa suuri ja kiirekasvulisi turski Läänemere tursakriisi kõige kummalisemaks erandiks;
  • millised leiud viitavad sellele, et Ahvenamaa tursad võivad pärineda seni teadmata sigimisalalt või koguni omaette populatsioonist.
Mingil põhjusel kasvavad tursad Ahvenamaa ümbruse vetes suuremaks kui mujal Läänemeres ning neid näib seal olevat palju.

Seotud lood

Lood
  • 15.10.26, 07:15
15. oktoobrist algas angerja püügikeeld harrastajatele, kutselised tohivad edasi püüda
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
„Mõnes mõttes said harrastajad petta,“ jääb intervjuust kõlama otsekohene hinnang angerjapüügikeelu kujunemisele. Ehkki algne plaan nägi ette, et rändavat angerjat aitavad kaitsta nii harrastuskalastajad kui kutselised kalurid, said lõpuks sisevetes keeluaja ikkagi vaid harrastajad. Miks kompromiss lagunes ja kas kutseliste jonnimine võib neile veel kalliks maksma minna? Kalastaja küsimustele vastas Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna kalavarude valdkonna juht Herki Tuus.
Lood
  • 14.10.26, 14:30
Kalastaja Kalaradar nr 19: kuidas väikese jõe suured ahvenad kätte saada?
Kust leida sügisel üles väiksemate jõgede suured ahvenad ning kuidas nad kerge varustusega kinni püüda? Kalastaja Kalaradari podcasti 19. saates otsivad neile küsimustele vastuseid saatejuht Rain Erala, Kalastaja toimetaja Ralf Mae ja vastutav väljaandja Rain Väät.
Lood
  • 12.10.26, 14:30
Pärnu ahvenavaru on sügavas madalseisus. Kas on lootust, et asi hakkab paranema? Teadlased annavad vastuse
Ülipõhjalik lugu Pärnu lahe probleemidest ja nende lahendamise võimalustest
Pärnu kunagisest ahvenarikkusest on alles vaid riismed. Mis on juhtunud? Kalastaja küsimustele vastas Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi rannikumere kalanduse töörühma juhataja Redik Eschbaum.
Lood
  • 11.10.26, 07:30
Miks haug enam ei võta? Uuring näitab, et kala õpib lantidest hoiduma, eriti erksavärvilistest
Varem püüdmata järvel tehtud kolmeaastane katse näitas, et kalad võivad õppida õngesööta vältima nii mõne püügipäeva jooksul kui ka pikemaks ajaks. Eriti kiirelt näisid haugid tundma õppivat erksavärvilisi kummilante. Uuringu tulemus selgitab, miks suure püügikoormusega järv võib osutuda püügi mõttes viletsaks ka siis, kui seal tegelikult on haugi palju.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kalastaja esilehele