Rootsi tahab suuri röövkalu: üle 35 cm mereahven tuleks vabastada
Rootsi mere- ja veemajanduse amet tegi ettepaneku Läänemere ranniku ahvena-, haugi- ja kohapüüki senisest rangemalt piirata. Ettepaneku järgi tohiks harrastuskalastaja päevas kaasa võtta kuni kümme ahvenat, ühe haugi ja ühe koha. Ka soovitakse mereahvenale kehtestada 35 cm ülemmõõt.
Eesti Kalastusklubide Liit
Rootsi mere- ja veemajanduse ameti (Havs- och vattenmyndigheten) saatis kooskõlastusringile eeskirja eelnõu, mille eesmärk on tugevdada Läänemere ranniku röövkalavarusid ja vähendada eelkõige suurte kalade suremust. Kõige suurem muudatus puudutaks ahvenapüüki. Skåne maakonnast kuni Gävleborgi maakonna põhjapiirini kehtestataks ahvenale 35 cm-ne ülemmõõt. Gotlandi rannavetes, kus suuri ahvenaid vähe, oleks ülemmõõt 30 cm. Alammõõtu ahvenale ei kavandata.
Päevas kuni kümme ahvenat
Harrastuskalastaja võiks eelnõu järgi päevas kaasa võtta kuni kümme ahvenat. Piirang kehtiks nii sportlike vahenditega püügil kui ka harrastuslikul mõrrapüügil. Ülemmõõt hakkaks kehtima ka kutselises kalapüügis, limiite seal esialgu ei kehtestata. Rootsi rannikumaakonnad ja mereamet leiavad siiski, et ka võrgupüügi mõju vajab edaspidi eraldi ülevaatamist.
Üks haug ja üks koha päevas
Eelnõu muudaks ka haugi ja koha päevalimiite. Praegu võib suures osas Rootsi Läänemere rannikust kaasa võtta kokku kuni kolm haugi ja koha. Uue korra järgi tohiks ära võtta ühe 40–75 cm pikkuse haugi ning ühe 45–60 cm-se koha. Seega kaoks senine kolme kala ühine limiit ning haugile ja kohale kehtestataks eraldi ühe kala päevakvoot.
Suuri röövkalu on vähemaks jäänud
Eelnõu selgituskirja andmetel on Rootsi ranniku ahvenavarude seis ohtlik. Viiest uuritud rannikualast kolmes ei peetud heaks ei varu ega kalade suuruselist struktuuri, suurte ahvenate arv oli eriti väike.
Hea ei ole ka Rootsi haugi- ja kohavaru seisund. Röövkalu mõjutavad elupaikade kadumine, rannikumere eutrofeerumine ning hallhüljeste, kormoranide ja ogalike surve. Seletuskirjast võib lugeda, et eriti suur probleem näibki olevat ogalike arvukuse tõus; väidetakse, et ogalikud võivad olla kahjustanud umbes poolt Rootsi rannikul olevaist ahvena ja haugi sigimisaladest.
Tegemist on veel eelnõuga
Uued piirangud ei ole veel jõustunud. Kooskõlastusring kestab 15. oktoobrini 2026. Kui Rootsi mere- ja veemajanduse amet eeskirja kavandatud kujul kinnitab, peaks see jõustuma 1. jaanuaril 2027.
Seotud lood
Sügisene ahvenapüük, kui kalad korralikult parve on kogunenud ja karjakaupa jahti peavad, on kõige ehtsam lustimine. Tavaliselt vaatavad ahvenapüüdjad sügisel ikka Peipsi, Pärnu päris alamjooksu või meresadamate poole, aga selleks, et lustida saaks, pole tarvis sugugi teise Eesti otsa sõita – tillukeste võdikutega saab triibusid täiesti normaalselt ka sisemaa jõgedest. Pärnu jõgi, mille kesk- ja alamjooksult tabatavate ahvenate keskmine kaal võib heal päeval olla sama ilus kui Peipsil või saarte sadamates, on just üks niisuguseid veekogusid. Kalastaja uuris landimeister Eduard Teraselt, kuidas sisemaa jõgedest need kõige ilusamad ahvenad kinni püüda.
Kalamehed kurdavad, et Peipsi ahven on jäänud väikeseks ja korralikus mõõdus kalade tabamiseks, millised varem olid tavalised, tuleb nüüd palju tööd teha. Mis Peipsi ahvenavaruga on juhtunud? Kalastaja küsimustele vastasid TÜ Eesti mereinstituudi Peipsi kalanduse töörühma juhataja Väino Vaino ning sama töörühma kalabioloogia nooremteadur Laur Tammeorg.
Ahvenaparv on leitud ja esimesed visked on resultatiivsed. Üks kala tuleb, siis teine ja kolmas ning mõne minutiga on paadis kenake ports ahvenaid. Nägu on naerul ja adrenallin laes. Siis lõpeb kõik sama järsku, nagu algas.
Peipsile ahvenale minnes võib kõige raskem küsimus tekkida veel enne, kui esimene jigiheide tehtud saab: kuhu selle tohutu järve peal üldse sõita? Aastaid Peipsil kalastanud ja Facebooki lehte „Peipsi vanakooli rakendused“ pidav Jaak Kask räägib ses loos, kuidas täpselt tema piirijärvel triibusid taga ajab.
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele