Läänemere toiduvõrk on ümber korraldunud, vana tasakaal ei pruugi taastuda
Uus, kuni 46 aasta pikkustele andmeridadele toetuv uuring näitab, et Läänemere kõigis uuritud sektorites on muutunud planktoni, põhjaloomade, kalade ja mereimetajate omavaheline tasakaal. Osa muutustest püsib ka pärast neid algselt põhjustanud surve vähenemist.
Seotud lood
Mullune väga hea kudemisperiood võib tähendada seda, et meriforell, rannikumeres kalastajate üks ihaldatumaid saake, võib oma arvukust kasvatada.
Eesti lõhel näib hästi minevat, sest mitmes kudejões on seis parem kui veel kümmekond aastat tagasi. Looduslik taastootmine on mitmel pool tugevnenud ning lähiaastate väljavaade paistab hea. Samal ajal ei ole pilt sugugi ühtlane. Selles artiklis uurime, millised on praegu meie parimad lõhejõed.
Läänemerele mõteldes kangastuvad silme ette hõbedased lõhed ja meriforellid, suured haugid, vägevad ahvenad ja kenad kohad. Tegelikult võib vast liialdamata ütelda, et meie meri sõltub suuresti kahest pisikesest kalast, räimest ja kilust. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi ja Rahvusvahelise Mereuurimisnõukogu ICES värske 2025. aasta uuring näitab, et kilu arvukus kasvab tugevalt ning räim on muutunud oluliselt väiksemaks kui vanasti.
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kalateadlased uurisid aastatel 2023–2025, kuidas mõjutaks Eesti rannikumerre planeeritavate avamere tuuleparkide töömüra meie pelaagilisi merekalu, eeskätt räime.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele