• 15. septembrist algab siseveekogudes (v.a Narva jõgi) jõeforelli püügikeeld.
Aastaringselt on keelatud püüda tuurlasi, harjust, tõugjat, säga, vingerjat, võldast ja hinku.
Harrastuskalapüügil õngpüünistega on keelatud ühel isikul püüda ühes ööpäevas rohkem kui 15 kg ahvenat (alates 1. juulist Pärnu merealal ning Pärnu jões kuni Reiu jõe suudmeni ja Sauga jões kuni Sauga sillani 10 kg), 5 haugi, Pärnu jõel 3 ja mujal 5 koha, 15 latikat, 15 säinast, 20 vimba, kokku 2 lõhet ja forelli.
2026. aastal on endiselt keelatud meriforelli ja lõhepüük Pärnu jõestikus. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonnast on Kalastajale öeldud, et m eriforelli seisundi hindamise ja optimaalse püügikorralduse seadmise tarvis Pärnu jõestikus on teadlastel pooleli uuring, mis peaks lõppema 2026. aasta kevadel. Teadlaste olemasolevate andmete kohaselt on lisajõgede olukord võrreldes varasemaga paremaks muutunud, seetõttu on tõenäoliselt lähiaastatel võimalik Pärnu jõestikus kehtivat meriforelli püügikitsendust leevendada. Täpsemad asjaolud aga selguvad pärast uuringu lõppemist. Lõhepüük Pärnu jõestikus jääb ilmselt keelatuks veel mõnda aega.
Ahvenale kehtib Pärnu merealal 1. maist 15. juunini kuderahu. Mujal ahvena püügikeeldu ei ole.
Varude madalseisu tõttu on 2026. aastal keelatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves püüda peipsi tinti ja peipsi siiga. See keeld puudutab põhiliselt kutselisi kalureid, aga ka neid väheseid harrastajaid, kes õnnestub sikuga Peipsi järvest siig kätte saada. See võimalus on küll väike, aga siiski olemas, seega maksab meeles pidada, et kõik tabatud peipsi siiad tuleb vabastada.
Regionaal- ja põllumajandusministri määrusega on 2026. aastal meres keelatud angerjapüük.
Lisaks eeltoodutele maksab veel meeles pidada, et vastavalt regionaal- ja põllumajandusministri määrusele „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal“ on Pärnu jõel harrastuskalapüügil lubatud ühel isikul ühes ööpäevas püüda kuni kolm koha.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pärnu jõel kehtivaid kalastusreegleid on viimasel ajal nii palju muudetud, et enam ei saa keegi päris täpselt aru, millal mida tohib ja mida mitte. Ahvenapüük Pärnus kogub vaikselt hoogu, aga reeglite kohta arvab üks kalamees üht, teine hoopis midagi muud. Näiteks eile tekkis tuttavaga telefonis vaidlus teemal, kas Pärnu jõel tohib ära võtta 10 või 15 kg ahvenat. Kas oleks võimalik praegusel hetkel Pärnu jõel kehtivad piirangud ühe loeteluna välja tuua? Ette tänades, Valeri S.
01. detsembril lõppes lõhe püügikeeld jõgedes ning käes on aasta viimane võimalus meie kalade kuningas jõest kinni püüda.
Lõhe. Vähe on ridvamehi, keda see suur, tugev ja ilus kala külmaks jätab! Kes temaga varem kokku on puutunud, otsib võimalusi uuteks kohtumisteks. Need aga, kes meie jõgede hiiglase püügist ja võitlusest temaga ainult kuulnud, ootavad kannatamatult sügishooaja algust, et avaneks võimalus selle suursuguse kalaga rinda pista. Sügiseset lõhe- ja ka meriforellipüüki jõgedes järgnevas loos vaatlemegi.
Kalastamine spinningukärbsega ühendab endas spinningu ja lendõnge elemendid. Väliselt on tegemist spinningupüügiga, ent söödana kasutatakse lendõngendusest pärit tehisputukat ning selle viimiseks vajalikku sügavusse spetsraskust. Just selle rakendusega saadakse sügisel Narva jõest kätte arvestatav osa lõhedest.
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.