Püüad ahvenat, landi ja nööri vahel on jupp 0,28 mm fluorosüsinikku, ja siis tuleb otsa haug. Kui kala sinu väikese jigi või pöörleva landi sügavale suhu haaras, lõpetab järgnev sööst või pearaputus suure tõenäosusega võitluse ning haug lahkub areenilt, lant suus. Sellist olukorda tasub vältida nii landi kui kala pärast. Aga kas väikese ahvena- või kohalandi ette peaks panema terasest lipsu või on peenike ja kerge titaan parem?

Tellijana saad artiklit lugedes teada:

  • millal tasub ahvena või koha püügil fluorosüsinik üldse metall-lipsu vastu vahetada;
  • miks võib titaan väikese landi mängu vähem mõjutada kui tavaline teraslips;
Püüad ahvenat või koha, kuid haug kiusab – millist lipsu kasutada?

Seotud lood

Lood
  • 12.08.26, 07:45
Mõned kalad jutti ja siis jäi vaikseks: mis ahvenaparves muutus?
Ahvenaparv on leitud ja esimesed visked on resultatiivsed. Üks kala tuleb, siis teine ja kolmas ning mõne minutiga on paadis kenake ports ahvenaid. Nägu on naerul ja adrenallin laes. Siis lõpeb kõik sama järsku, nagu algas.
Lood
  • 11.08.26, 18:15
Suur lant ja suur haug? Teadus ütleb, millal see reegel töötab ja millal mitte
Suuri hauge sihipäraselt püüdvate kalameeste landikohvris pole 25-, 30- või isegi 35-sentimeetrises landis enam midagi erilist. Mõni loobib terve päeva lante, mis kaaluvad 150-200 grammi ning nõuavad väga spetsiifilist püügivarustust ja head füüsilist vormi. Põhjendus on loogiline: suur haug sööb suurt kala, järelikult annab suur lant parema võimaluse suur haug kätte saada.
Lood
  • 09.08.26, 19:30
Angerja sihipärane püük: nii püüab Keith Paju teda Emajõest
Paljud meist on angerjaga kokku puutunud, kuid juhuslikult. Keith Paju läheb aga Emajõe äärde spetsiaalselt just angerja pärast.
Lood
  • 08.08.26, 09:18
Peipsil ahvenat otsimas: kuidas suurel järvel kala üles leida ja kätte saada
Peipsile ahvenale minnes võib kõige raskem küsimus tekkida veel enne, kui esimene jigiheide tehtud saab: kuhu selle tohutu järve peal üldse sõita? Aastaid Peipsil kalastanud ja Facebooki lehte „Peipsi vanakooli rakendused“ pidav Jaak Kask räägib ses loos, kuidas täpselt tema piirijärvel triibusid taga ajab.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kalastaja esilehele