Rootslane Leif Krause tabas 2026. aasta kevadel hiigelsuure roosärje, mis kaalus 2060 grammi ning oli vaid sentimeetri võrra poolest meetrist lühem.

- Uus Rootsi roosärjerekordi omanik Leif Krause oma saagiga.
- Foto: Storfiskregistret Sportfiskarna
Krause on Rootsi rekordipüüdjate seas tuntud nimi. Roosärje rekord oli ka varem tema nimel, kuid eelmine suurim kala oli napilt pisem. Rootsi kalastajate organisatsioon Sportfiskarna andis oma kodulehele teada, et seni on Leif Krause nende registris lausa 80 eri liiki suure kalaga.
Ujukõng ja krevett konksu otsas
Roosärje õngitsemine kuulub Krause lemmikdistsipliinide hulka. Selle aasta 19. mail püüdis ta ujukiõngega, söödaks krevett, roosärgi Motala jõesüsteemis (Motala Ström on vooluvete süsteem, mis ühendab Rootsi suuruselt teist järve Vätternit Läänemerega – toim). Tol päeval õnnestus tal tabada 49 cm pikk roosärg, mis kaalus 2 kilo ja 60 grammi. Selle saavutusega ületas ta oma eelmise rekordi 45 grammi võrra. Pärast suure kala kohta teate esitamist kontrolliti laboris üle ka Krause kaal, nii et rekord on igati ametlik.

- 49 cm pika roosärje keha kõrgus oli 39,5 cm, kala kaalus 2060 grammi.
- Foto: Storfiskregistret Sportfiskarna
Rootsi rekordkalade register
Storfiskregistret Sportfiskarna asutati 1971. aastal. Praegusel hetkel on sinna kantud ligikaudu 43 tuhande suure kala andmed. Eesti suurimad roosärjed on kaalunud pisut üle ühe kilo. 1978. aastal püüti Kasari jõest 1,04 kg kaalunud ja 1998. aastal Ermistu järvest 1,01 kaalunud roosärg.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Ma ei teinud ju mitte midagi erilist.” Kui ritv katki läheb, on päris tõenäoline, et kõlab just see lause. Vise oli samasugune nagu kümned enne seda, kala ei olnud kuigi suur ning lant ei jäänud kinni ka. Käis lihtsalt plaks ja ritv murdus.
Kui veel 15-20 aastat tagasi kasutasid fluorosüsinikust lipsu peamiselt jõeforelli- või kohapüüdjad, siis täna on see vaat et iga spinningumehe varustuses. Reklaamides ja kalastuspoodides lubatakse sellele peaaegu imelisi omadusi. Aga kuidas nende asjadega päriselt on?
Kõik, kes on kasvõi korra alamõõdulise angerja tabanud, on seisnud kahe halva valiku ees: kas proovida konks sügavalt kala neelust kätte saada või siis lips läbi lõigata ning lasta lahti kala koos konksuga. Uus uuring väidab, et konksu angerja sisse jätmine on palju parem valik.
Kes meist poleks kokku puutunud roostest konksude probleemiga. Piisab sellest, kui lahtisesse landikarpi pisut vihma sajab või merikat püüdes landid ja landikarbi kuivatamata jätad, kui ongi häda käes. Selle mure vastu aitab üks ütlemata lihtne nipp.
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.