Esimest korda üle tuhande: Kanada Fraseri jõe uus tuurarekord on 1088 naela
Kanada kalastusturismiettevõtte Sturgeon Slayers kliendid püstitasid hiljaaegu hiiglaslike tuurakalade poolest tuntud Fraseri jõe uue rekordi. Firma juhi Ken Estrada juhendamisel saadi kätte 1088 naela ehk 493 kg kaalunud kala.
„Oleme oma firmas alati uskunud, et jätkusuutlik kalapüük ning maailma parimad kalapüügikogemused peaksid käsikäes käime,“ ütles Estrada oma tabamust Saksamaa kalapüügiajakirjale Blinker kommenteerides. Õnn naeratas püüdjaile harilikul giidipäeval, mil Estrada õpetas tuurapüüki ühest Lääne-Kanada veoautode müügi ja hooldusega tegelevast firmast püügikursusele tulnud klientidele.
Giidiretkele tulnud Shawn North ja Elvis Penton väsitasid hiiglaslikku kala kordamööda, üksteist välja vahetades. Seejärel sõideti madalasse vette, kus kala paadi kõrval mõõdeti ja märgistati. Tuur oli 356 cm pikka ning kala rinnaümbermõõt oli 153 cm.
Rekordile on 30 aastat eeldusi loodud
Nii suure kala tabamine tähendab aga palju rohkem kui lihtsalt uut sportlike vahenditega tabatud tuura rekordit. Valge tuur (inglise keeles White Sturgeon, ladina Acipenser transmontanus) on Põhja-Ameerika ja Kanada suurim mageveekala. Viimase 30 aasta jooksul on seda kala palju uuritud ning ta hoolika kaitse alla võetud.
Uus tuurarekord näitab püüdjate sõnul seda, et Fraseri jõe ökosüsteemi seisund ja ka tuurade olukord selles jões ja võibolla ka laiemalt on paranenud. Suurt osa selles on mänginud püüa-ja-vabasta-kalapüüki (C&R) õpetavad kalagiidid, põliselanike kogukonnad, kalateadlased ja ka kohalikud omavalitsused, kes lubasid sportlikku C&R tuurapüüki edasi viljeleda ka ajal, kui tuurade arvukus madalseisus oli.
Seotud lood
Miks püüavad mõned rohkem kui enamik teisi?
Kui me, kalamehed, räägime Pärnu jõest, jõuab jutt üsna kiiresti lantideni ning kohtadeni, kus suve teises pooles võib külg külje kõrval kohata kümneid paate. Norman Üpraus vaatab jõge aga veidi teise pilguga. Aastate jooksul on ta õppinud, et hea püügipäev ei sünni kolmest õnnestunud viskest ega ühest imelandist. Selle taga on pidev otsimine, katsetamine ja valmisolek loobuda lahendustest, mis veel eile suurepäraselt töötasid.
Pöörlevat lanti peetakse sageli algaja spinningumehe esimeseks valikuks, kuid kogenud forellipüüdjad teavad, et õigetes oludes võib see olla üks tõhusamaid relvi. Kevadine suurvesi, suvine ühepäevikute lend ja hilissuvised madalad ja taimi täis kasvanud veed nõuavad kõik erinevat lähenemist. Millal tasub pöörlev lant otsa siduda ja miks reageerib forell mõnikord just selle vibratsioonile? Käime läbi kogu hooaja ning vaatame, millal ja kuidas pöörlevast landist maksimum võtta.
Üks tugevam sööst, ritv lööb kaardu ja kettasidur kärisema. Ning hetke pärast pinge kaob. Lipsu otsas ei ole enam kala ega lanti. Alles siis märkab kalamees, et süüdi on kogu varustuse väikseim detail – landilõks.
Hakkasin jõeforelli püügiga tegelema 2025. aasta kevadel. Pärast esimeste kalade tabamist oli selge, et see püük mulle ääretult meeldib ning hakkab kohapüügi arvelt aega nõudma. Uusi jõgesid avastades nägin ikka ja jälle, et enamiku puhul saaks kajakiga palju rohkemates kohtades püüda kui jalgsi. Nii hakkaski mõte kajaki soetamise suunas liikuma ning alustasin otsinguid.
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele