Jaapanlased, kes on teadagi kalapüügivarustuse ja -tehnikate osas erakordselt innovaatilised, on leiutanud ühe peibutise ja püügitaktika, mis võiks päris hästi sobida ka meie vetesse.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda
artiklit lugedes teada:

  • kuidas mid-strolling töötab olukorras, kus ahven küll saadab peibutist, aga otsa ei jää;
  • millise liigutuse ja kerimisrütmiga panna silikoon keskvees ahvenale eriti ahvatlevalt mängima;
Huvitav uus silikoonpeibutis ahvenale: mid-strolling

Seotud lood

Lood
  • 11.06.26, 14:30
Suvine ahven mikrojigiga: kuidas kala üles leida ja võtma panna?
Suvine ahvenapüük tundub lihtne. Kala on pea igas veekogus, spinningud, rullid ja silikoonlandid poes odavad ja internet pilgeni täis videosid, kus keegi järjest triibulisi välja sikutab. Tegelikkus ei ole peaaegu kunagi nii roosiline.
Lood
  • 16.07.26, 16:45
Kõige kallim viga maksab vaid sente: milliseid landilõkse usaldavad Euroopa kogenud spinningupüüdjad?
Üks tugevam sööst, ritv lööb kaardu ja kettasidur kärisema. Ning hetke pärast pinge kaob. Lipsu otsas ei ole enam kala ega lanti. Alles siis märkab kalamees, et süüdi on kogu varustuse väikseim detail – landilõks.
Lood
  • 27.06.26, 07:00
Valge kala püük spinninguga: vaata tuttavat veekogu uue nurga alt
Spinningupüügist rääkides mõtleb enamik kalamehi eelkõige haugile, kohale ja ahvenale. See on igati loomulik, sest traditsiooniliselt kasutaksegi spinningut ju röövkalade püüdmiseks landiga. Mõte spinninguga sihipäraselt särje, latika, vimma, säina jt valgete kalade püüdmisest võib esmapilgul tunduda kummaline, aga tegelikult on see täiesti võimalik ja tehtav. Ja mis peamine – ülipõnev!
Lood
  • 25.06.26, 14:30
Kohapüüdja nippe: kuidas saada otsa rohkem kalu?
Kalastusblogija Rain Erala pani kirja mõned nipid, millest kohapüüdjal jõe ääres kasu võiks olla.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kalastaja esilehele