Seotud lood
30 aastat võrguga katsepüüke teinud Maaülikooli ihtüoloogia peaspetsialist Teet Krause avaldas 13. mail väikejärvede teadusuuringut tutvustades hulga andmeid veekogudest, kust temal on õnnestunud kõige suuremaid kalu saada. Sellest loost saad teada, millistest väikejärvedest on saadud meie teaduspüükide 30 suurimat ahvenat, haugi, latikat, linaskit ja särge ning 25 suurimat koha.
Kalade kuulmisvõimest ja nendest meeltest, mida meil pole
Elu vees on kaladel välja arendanud mitmed meeleelundid, mis kuivamaaloomadel puuduvad. Nendega kursis olemine võib aidata kalamehel rohkem kala saada.
Ilmselt pole ainsatki kalameest, kes poleks ahvenaga kokku puutunud. Samas ei tea kaugeltki kõik ridvavibutajad, kuidas seda kala spinninguga edukalt püüda. Järgnevas loos vaatame, kuidas tabada ahvenat tillukeste jigidega.
Kalamehed sattusid „ahvenate vanadekodusse“
28. veebruaril ja 1. märtsil Peipsi järve lõunaosas suurte ahvenate koondise avastanud kalastussõbrad said korraliku saagi. Suurim triibu kaalus 1,92 kilo.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele