Spinningupüügi meistrivõistluste kolmanda etapi võitsid Siim Enders ja Janno Jaadla
Eesti Kalastusklubide Liit
Reedel ja laupäeval Aheru järvel treeninud ja Kalastajaga suhelnud võistlejad rääkisid Kalastajale, et kohakala oli veekogus treeningute ajal ääretult aktiivne. „Kala oli „lennus“, kohasid oli järve mõnes osas näha nii palju, nagu Võrtsjärvel kõige parematel püügipäevadel, võib-olla isegi rohkem,“ rääkis Juhko Voomets. Ta lisas, et pilt oli uskumatu ning laupäevasel treeningul nägid nad paarimees Robert Samarüütliga live-andurite ekraanidel ka mitmeid erakordselt suuri kohakalu. Reedel ja laupäeval Aherul treeninud ning samuti meistrivõistlustel osalenud Timo Tintse aga ennustas Kalastajale laupäeval, enne võistlust, et on kindel, et paremad paadid saavad võistluste ajal vähemalt 20-25 koha. „Kala on järves uskumatult palju,“ lisas ta.
Mõistatuslikul kombel juhtus aga nii, et võistluspäevaks oli kala käitumine muutunud. Kohad ei olnud enam „lennus“, st ei liikunud keskvees ega toitunud, vaid pigem liikusid närviliselt ülemiste ja alumiste veekihtide vahel pendeldades. „Väga raske võistlus oli“, rääkis pühapäevasest võistluspäevast Juhko Voomets. Kala tabamiseks oli tema sõnul vaja erakordset täpsust, lanti tuli heita ja kerida, arvestades kala asendit ja liikumist, ning väikseimagi vääratuse korral põgenes koha püügikohast eemale. See tähendas, et eelise said väga kogenud laivipüüdjad ja need, kelle andurid ja ekraanid olid kvaliteetsemad ning võimaldasid täpsemini püüda.
Võistluste parima tulemuse tegid Siim Enders ja Janno Jaadla, mullused Eesti meistrid ja Võrtsjärve maailmameistrivõistluste hõbemedalistid. Enders ja Jaadla püüdsid võistluspäeval Aheru järvest kinni 9 koha ja 3 haugi.
Hõbemedali võitsid mitmekülgne kalasportlane, talipüügi MMil individuaalse hõbemedali ja meeskondliku pronksi ning fiiderdamise MMil individuaalarvestuses neljandale kohale jõudnud Mikk Rohtla ja tema paarimees Pavel Ivanov. Hõbedameeste saagiks jäi 10 kohakala ning kaks haugi.
Kolmandale pjedestaalikohale platseerusid Juhko Voomets ja Robert Samarüütel, kel õnnestus kinni püüda 10 koha ning üks haug.
Esikolmikumehed
Kokku tabasid võistlustel osalenud 17 paatkonda 78 kala. Ligi 2/3 tabatud kaladest olid kohad (48 tükki), lisaks saadi 6 ahvenat ja 24 haugi. Suurim tabatud koha oli 73 cm pikk, kohade keskmine pikkus oli 57 cm. Võistluste suurimaks kalaks osutus aga Timo Tintse tabatud 76 cm pikk haug. Võistlustel tabatud haugide keskmine pikkus oli 61 cm. Täieliku võistlusprotokolliga saad tutvuda siin.
Kolme etapi (eelmine peeti Kuremaa järvel ja esimene Lämmijärvel) kokkuvõttes on spinningupüügi Eesti meistrivõistlusi juhtimas mullused hõbedamehed Juhko Voomets ja Robert Samarüütel, kel on kolme võistluse peale kokku 11 punkti. Neist kolme punkti kaugusel on Siim Enders ja Janno Jaadla, mulluste Eesti meistrite kontol on hetkeseisuga 14 punkti. Hetkeseisuga on kolmandal kohal Igor ja Sergei Varlamov, isal-pojal on 15 punkti. Neljas ja viimane tänavuste Eesti meistrivõistluste etapp peetakse 5.-6. septembrini Narva jõel ja veehoidlal. Võib-olla panustab keegi võistlejatest ka seal live-anduriga püügile, kuid usutavasti püütakse siiski valdavalt madalas vees ning ilma elektroonikata, nii nagu tänavusel kahel esimesel etapilgi.
Seotud lood
Spinningupüügist rääkides mõtleb enamik kalamehi eelkõige haugile, kohale ja ahvenale. See on igati loomulik, sest traditsiooniliselt kasutaksegi spinningut ju röövkalade püüdmiseks landiga. Mõte spinninguga sihipäraselt särje, latika, vimma, säina jt valgete kalade püüdmisest võib esmapilgul tunduda kummaline, aga tegelikult on see täiesti võimalik ja tehtav. Ja mis peamine – ülipõnev!
Emajõe kohapüügiga seoses räägivad meie kalamehed salajastest püügikohtadest, imehästi töötavatest lantidest ja püüdjatest, kes näivad igal suvel suuri kohasid justkui möödaminnes paati tõstvat. Keio Kase kümme aastat Emajõel on talle aga õpetanud, et edu ei otsusta üks legendaarne auk ega mõni eriline silikoonlant, vaid oskus jõge mõista, põhja lugeda ja õigel hetkel kannatlikuks jääda.
Olukorraga, kus koha lanti ainult lööb või togib, aga ära ei võta, on kokku puutunud iga kalamees. Vahel ajab selline asi päris tigedaks – muudkui taob ja kui jääbki otsa, pudiseb enne paadini jõudmist ära. Andsime kratile ülesande kaevata läbi Venemaa, Soome, Rootsi ja USA kalastusfoorumid ning leida konkreetseid soovitusi, mida tujutu kala võtmasaamiseks tasuks proovida. Siin on sulle seitse kogenud kohapüüdjate nõuannet piiri tagant.
Kellega meist poleks seda juhtunud: hommikul jahutuskasti pandud külmaelemendid või poest ostetud jääkotid on lõunaks peaaegu sulanud ning õhtuks, kui asjad tuleb kokku pakkida ning end kodu poole sättida, hõljuvad päeva esimesed kalad leiges vees või siis lõhnavad natuke spetsiifiliselt. Kala on küll „alles”, aga enam mitte värske.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele