20.-21. juunil Kasari jõel peetud fiidripüügi Eesti Meistrivõistluste esimese etapi võitis meeskond Lucky Fish Team (Sergei Lagoda ja Juri Fjodorov). Individuaalselt tegi parima tulemuse Alex Roost. Suurima kala, 2,33 kg kaalunud latika, püüdis Sergei Lagoda.
Eesti Kalastusklubide Liit
Kahepäevase võistluse käigus tabati hulk kopsakaid latikaid ning mõned kenad linaskid. Parima tulemuse saavutasid võistlustel need püüdjad, kel õnnestus suuremad latikad oma söödaplatsile meelitada või siis ringiuitavad linaskid õnneks võtta.
Võistlusel osales suur osa Eesti fiidripüüdjate paremikust, kokku 37 sportlast. Meistrivõistlustel osalenud Alex Roost ütles Kalastajale, et tal on arvuka osaluse üle ääretult hea meel. „Ligi 15 inimest osalesid võistlustel esmakordselt, lisaks meestele oli ka noori ja naisi,“ rõõmustas ta järelkasvu üle. Ta lisas, et pinge ei kadunud võistluste käigus kordagi. „Püügitulemused sõltusid väga tugevalt loosimise teel saadud püügikohtadest. Need, kes tegid hea tulemuse esimesel võistluspäeval, kippusid teisel päeval nõrgemad olema ja vastupidi. Seega luges kahe päeva tulemuste kokkuvõttes saavutatud stabiilsus.“ Roosti sõnul oli kahepäevase võistluse üks suuremaid väljakutseid elussööda säilitamine, mitmel võistkonnal see soojast ilmast tingituna ei õnnestunudki.
Meeskondlikult olid kolm paremat võistkonda Lucky Fish Team (Sergei Lagoda ja Juri Fjodorov), A-Team (Andrei Motsarnoi ja Artjom Duradži) ning SDKA Team (Dmitri Šarandak ja Aleksei Krahman).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Individuaalses arvestuses tegid parima tulemuse Alex Roost, Andrei Motsarnoi ja Andrei Antonov. Suurima kala, 2330 grammi kaalunud latika, tabas Sergei Lagoda. Fiiderdamise meistrivõistluste järgmine etapp leiab aset kuu aja pärast, 25.-26. juulil, mil mõõtu võetakse Paunküla veehoidla kallastel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sellest loost saad teada, mida peaks fiiderdaja sügisel teisiti tegema kui kevadel ja suvel, millega arvestama peibutussööda segamisel ja püügitaktika valimisel ning millistest paikadest vee jahenedes kala otsida.
Pärast kevadist toitumisperioodi kalade aktiivsus langeb ning mida kõrgemaks tõuseb veekogudes temperatuur, seda väiksemat huvi ilmutab enamik kalaliike toitumise vastu. Mida sellistes oludes teha, millega püüda ja kuidas kalad võtma saada?
Mida lähemale jõuab kevad, seda suuremaks muutub kalameeste ootusärevus – saaks juba vimba püüdma! Ehkki jões talvitunud või jää all jõkke tõusnud vimba saab reeglina ka jäämineku järgselt, on kõige parem aeg vimmapüügiks ikkagi siis, kui kevadpäike juba mõnusasti soojendab, loodusesse tekib värsket kevadrohelust ning vimbade põhimass merest jõkke kudema pressib.
Kellele ema, kellele tütar? Selles loos proovime välja selgitada, kumb püügiviis on tulemuslikum.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.