Vaata, millised piirangud kehtivad kalapüügil juunis
Juuni on püügipiirangute ja -kitsenduste poolest harrastaja mõistes üks vaesemaid. Olulisim harrastuskalastajat puudutav piirang on sisevetes 10. juunini kehtiv kohapüügi keeld sisevetel, mida viimastel aastatel Emajõel usinasti rikkuma kiputakse, ning merel ning Pärnu jõe alamjooksul 15. juulini kestev kohapüügi keeld.
• 1. juunist on meres alarajoonis 32 taas lubatud lesta püüda.
• 11. juunist on Võrtsjärves, siseveekogudes, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves taas lubatud koha püüda.
• 11. juunist on siseveekogudes, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves taas lubatud latikat püüda.
• 20. juunist algab Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves linaski püügikeeld (v.a lihtkäsi- ja käsiõngega püügil).
• 20. juunist algab siseveekogudes ja Võrtsjärves linaski püügikeeld (v.a lihtkäsi-, käsi- ja põhjaõngega püügil).
• 21. juunist on Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma, Vihterpalu, Kasari, Paadremaa, Audru ja Pärnu jões taas lubatud vimba püüda.
• 21. juunist on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves taas lubatud rääbist püüda.
• Pärnu merealal kestab 1. mail alanud ja 15. juulini kestav koha kuderahu. Püügikeelu ala laieneb merest jõkke, s.t Pärnu jõe alamjooksule kuni Reiu jõe suudmeni ja Sauga jõe alamjooksul kuni Sauga sillani. Teistel merealadel kehtib püügikeeld 15. maist 15. juulini.
Aastaringselt on keelatud püüda tuurlasi, harjust, tõugjat, säga, vingerjat, võldast ja hinku.
Harrastuskalapüügil õngpüünistega on keelatud ühel isikul püüda ühes ööpäevas rohkem kui 15 kg ahvenat (alates 1. juulist Pärnu merealal ning Pärnu jões kuni Reiu jõe suudmeni ja Sauga jões kuni Sauga sillani 10 kg), 5 haugi, Pärnu jõel 3 ja mujal 5 koha, 15 latikat, 15 säinast, 20 vimba, kokku 2 lõhet ja forelli.
2026. aastal on endiselt keelatud meriforelli ja lõhepüük Pärnu jõestikus. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonnast on Kalastajale öeldud, et m eriforelli seisundi hindamise ja optimaalse püügikorralduse seadmise tarvis Pärnu jõestikus on teadlastel pooleli uuring, mis peaks lõppema 2026. aasta kevadel. Teadlaste olemasolevate andmete kohaselt on lisajõgede olukord võrreldes varasemaga paremaks muutunud, seetõttu on tõenäoliselt lähiaastatel võimalik Pärnu jõestikus kehtivat meriforelli püügikitsendust leevendada. Täpsemad asjaolud aga selguvad pärast uuringu lõppemist. Lõhepüük Pärnu jõestikus jääb ilmselt keelatuks veel mõnda aega.
Hetkel kuum
Ahvenale kehtib Pärnu merealal 1. maist 15. juulini kuderahu. Mujal ahvena püügikeeldu ei ole.
Varude madalseisu tõttu on 2026. aastal keelatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves püüda peipsi tinti ja peipsi siiga. See keeld puudutab põhiliselt kutselisi kalureid, aga ka neid väheseid harrastajaid, kes õnnestub sikuga Peipsi järvest siig kätte saada. See võimalus on küll väike, aga siiski olemas, seega maksab meeles pidada, et kõik tabatud peipsi siiad tuleb vabastada.
Regionaal- ja põllumajandusministri määrusega on 2026. aastal meres keelatud angerjapüük.
Lisaks eeltoodutele maksab veel meeles pidada, et vastavalt regionaal- ja põllumajandusministri määrusele „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal“ on Pärnu jõel harrastuskalapüügil ja õngepüügil õngpüünistega lubatud ühel isikul ühes ööpäevas püüda kuni kolm koha.
Nimetatud määruse seletuskirjas on öeldud, et viimastel aastatel on harrastuskalastajate püügisurve kohale oluliselt kasvanud. Selle on tinginud eelkõige huvi liigi vastu, kuid kindlasti on seda mõjutanud ka kaasaegsemate tehniliste seadmete kasutuselevõtt kalapüügis. Teadlaste hinnangul vajab koha praegu kõige rohkem kaitset Pärnu jões ja sellest tulenevalt on Eesti riikliku kalandusandmete kogumise programmi aruandes tehtud ettepanek arvestades harrastuspüügi koormuse kasvu Pärnu jõe alamjooksul ja võimalikku mõju kehvas seisus Liivi lahe koha kudekarjale, kaaluda päevase püügilimiidi ajutist vähendamist viielt kalalt kolmele. Selleks, et tagada jätkusuutlik varu kasutamine Pärnu jõel, vähendatakse selle sättega koha ööpäevast limiiti viielt isendilt kolmele isendile.
Seotud lood
Ülipõhjalik kogemuslugu sellest, kuidas landiga merest pirakaid säinaid saada
Enamik spinningumehi saab säinast juhusliku kaaskalana haugi või ahvenat püüdes. Tegelikult on suvine säinas alahinnatud sportkala, keda maksab ka spetsiaalselt püüda – ta on tugev võitleja, ettevaatlik vastane ja maitsev söögikala. Tuleb vaid teada, kust säinast otsida ja kuidas teda püüda. Kui lisada siia veel madal meri, pikad visked ja jõulised võtud, on tulemuseks püük, mis jääb kauaks meelde.
Praktiline juhend spinningumehele, kuidas püüda haugi eri aastaaegadel
Haug on Eestis üks populaarsemaid spinningukalu ning teda püütakse kogu avaveehooaja jooksul. Samas ei võta haug aasta läbi ühtmoodi hästi – ta ei seisa samades kohtades ega reageeri alati samadele lantidele. Kuidas aru saada, millal ja kust teda otsida ning milliseid lante kasutada? Selles artiklis vaatleme, mille poolest erineb haugipüük kevadel, suvel ja sügisel.
Kalastajale kirjutas nõutu spinningumees ja kurtis, et käis hiljuti Saaremaal haugi püüdmas ning sai pika päeva lõpuks kätte vaid kaks napilt mõõdu piiril haugi. Mis lantidega Saaremaal peaks püüdma, et niimoodi lustida, nagu igal pool kirjutatakse, küsis ta. Siin on kahe ülikogenud haugipüüdja landisoovitused.
Klassikalisi märgi putukaid on nimetatud nii algseteks, vanimateks kui ka unustatud putukateks. Inglise keeles tuntakse neid nime all wet fly. Tegemist on lendõngemaailma ühe vanima ja väärikama putukatüübiga, mille mõju ulatub tänasesse päeva välja. Ometi tekitavad need putukad eriti alustavates lendõngitsejates sageli küsimusi – mida nad õigupoolest imiteerivad, kuidas nendega püüda ja miks neid tänapäeval nii vähe kasutatakse?
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele