Merikakarika II etapi võitis Tanel Kask, kes tabas 61 cm ja 56 cm meriforellid. Teise etapi suurima kala sai Rene Kroll, kes tabas 68 cm pika iluduse.

- Seekordse etapi suurim kala oli 68 cm.
- Foto: Rene Kroll
Läinud laupäeval peetud Merikakarika teine etapp oli kalarohkem kui aprilli keskel peetud avavõistlus. Kui toona said võistlejad kamba peale 9 kala, siis 9. mail peetud teisel etapil saadi 15 meriforelli.
Kolmel püüdjal õnnestus teha duubel: kaks meriforelli said Tanel Kask, Klaivert-Erik Moores ja Tanel Ader.
Kahe etapi kokkuvõttes juhib tänavust Merikakarikat ülivõimsalt Preedik Lemba. Tema kolme kala kogupikkus on 196 cm. Lemba lähemateks konkurentideks on pärast teist etappi Rene Kroll, kelle kaks kala annavad kokku 125 cm. Kolmandat kohta hoiab teise etapi järel enda käes Andres Habakuk, kelle kaks kala olid kokku 118 cm pikad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Neljaosalise Merikakarika kaks järgmist etappi peetakse 17. oktoobril ning 7. novembril.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuidas õppida merd lugema
Meriforellipüüki peetakse sageli kalastusmaailma üheks keerulisemaks. Kala ei seisa paigal, meri muutub iga päev ja edu ei sõltu ainult õigest landist või heast õnnest. Mõni püüdja käib kümneid kordi enne esimest hõbedast kala, teine leiab süsteemi, mis hakkab tööle.
Mullune väga hea kudemisperiood võib tähendada seda, et meriforell, rannikumeres kalastajate üks ihaldatumaid saake, võib oma arvukust kasvatada.
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Varakevadine püük külmas vees ei erine palju talvisest püügist. Põhihooajal, mil veetemperatuur on 6–10 kraadi, tasub taktikat muuta. Hiliskevadine hooaeg, kui tuulehaug merikakütte kimbutab, on jällegi omamoodi.
Sügisel ja kevadel on sotsiaalmeedia täis vägevate meriforellide fotosid, millega kalamehed uhkustavad. Selle põneva kala elu algab aga väikestes jõgedes ja ojades. Sageli sellistes, millest enamik kalamehi kauge kaarega mööda sõidab. Just seal selgub, kui palju hõbedasi võitlejaid mõne aasta pärast Eesti randades liigub.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.