Eesti Kalastusklubide Liit
“Väga raske,” ütles Eesti koondise kapten Alex Roost tänavusi maailmameistrivõistlusi kokku võttes. “Iga väike kala loeb”.
Esimese võistluspäeva järel on fiidripüügi MMi juhtimas Leedu. Võistluse keerukust ilmestab hästi asjaolu, et leedukate viis meest püüdsid esimese võistluspäeva jooksul kokku napilt üle 6,5 kg kala, parim mees tabas 2,19 kg kalu.
Teisel kohal on esimese päeva järel belglased ning kolmandal kohal Poola. Tänavused fiidripüügi maailmameistivõistlused kestavad kolm päeva, lõplik tulemus selgub laupäeva õhtul.
Eesti kümneliikmelisse koondisse kuuluvad Alex Roost, Maksim Tširinovitš, Sergei Lagoda, Juri Fjodorov, Juri Sobolev, Denis Mežennõi, Igor Ivanov, Aleksei Krahman, Martin Arm ja Andrei Antonov. Mullustel fiidripüügi maailmameistrivõistlustel hiilgas meie meestest Mikk Rohtla, kes võitis individuaalarvestuses 4. koha.
Seotud lood
Räägitakse, et suvi olla kalamehele üks raske aeg. Kõrvetava päikesega pikad palavad päevad teevad kalapüügist paraja katsumuse ja ka kala tundub olevat n-ö lukus ehk kehva võtuga. Tegelikkuses võib suvi – eriti just augustikuine rukkilõikuse aeg – olla üks parimaid aegu latikapüügiks, pakkudes ilusad saake ning suuri trofeekalu. Kuid korraliku suvise latikasaagi nimel tuleb palju rohkem vaeva näha kui kevadist rändel olevat kala püüdes.
Paternoster-rakendus on fiiderdajate seas eelistatud montaaž olukorras, kus püük käib järvedel, veehoidlatel jt seisva veega paikades, mille põhjas on hõljuva või pehme muda kiht ning on alust arvata, et söödatops võib pärast heidet ja põhjajõudmist vajuda nii sügavale mutta, et veab endaga kaasa ka liidri. Nii kaotab rakendus oma tundlikkuse ning võtud ei kandu edasi ridvaotsale.
Üks paremaid kohti soliidse mõõduga ja heas toitumuses sügislatikate püüdmiseks on Pärnu jõgi. Selles loos on kokku võetud minu aastatepikkune fiidripüügi kogemus sel veekogul.
Sellest loost saad teada, mida peaks fiiderdaja sügisel teisiti tegema kui kevadel ja suvel, millega arvestama peibutussööda segamisel ja püügitaktika valimisel ning millistest paikadest vee jahenedes kala otsida.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele