Eesti Kalastusklubide Liit
„Jumala mõttetu koht,“ ütles Eesti koondise kapten Alex Roost Kalastajale võistluspaiga, Ostellato kanali olusid kommenteerides, ise valjult naerdes. „Kui siit võistluspäeva jooksul viis kala kätte saad, siis oled täielik jumal!“
„Püügipaik kujutab endast peaaegu seisvat vett, sügavus on keskmiselt 2–2,5 meetrit. Suured kalad on olemas, aga need on väga ettevaatlikud. MMil osaleb 29 riiki, iga maa koondises on 5 püüdjat. Püüdjate vahe on 18 meetrit, seega on võistlejate rivi rohkem kui 2,5 km pikk. Kala on müra suhtes väga tundlik ning püüda tuleb väga väikeste söödakorvide ning peente lipsude ja pisikeste konksudega.“
Treeningpüügi käigus tabatud kalu
Aga kuidas treeningute käigus kala saite? „Üks peamisi püügikalu on hõbekoger. Saime ka mõned suuremad, nii paarikilosed latikad. Tulid ka mõned hästi väikesed karpkalad, mõned nurud, väikest säga ning saime ühe angerja,“ vastas Roost. Ta lisas, et võistlused saavad olema erakordselt väljakutsuvad ning iga püüdja esmane eesmärk saab olema mitte nulli peale jääda. „Treenides nägime, et vahel võis viis tundi püüki mööduda nii, et ei ole ühtegi võttu,“ lisas ta mõtlikul toonil.
Eesti kümneliikmelisse koondisse kuuluvad Alex Roost, Maksim Tširinovitš, Sergei Lagoda, Juri Fjodorov, Juri Sobolev, Denis Mežennõi, Igor Ivanov, Aleksei Krahman, Martin Arm ja Andrei Antonov. Mullustel fiidripüügi maailmameistrivõistlustel hiilgas meie meestest Mikk Rohtla, kes võitis individuaalarvestuses 4. koha.
Seotud lood
Räägitakse, et suvi olla kalamehele üks raske aeg. Kõrvetava päikesega pikad palavad päevad teevad kalapüügist paraja katsumuse ja ka kala tundub olevat n-ö lukus ehk kehva võtuga. Tegelikkuses võib suvi – eriti just augustikuine rukkilõikuse aeg – olla üks parimaid aegu latikapüügiks, pakkudes ilusad saake ning suuri trofeekalu. Kuid korraliku suvise latikasaagi nimel tuleb palju rohkem vaeva näha kui kevadist rändel olevat kala püüdes.
Paternoster-rakendus on fiiderdajate seas eelistatud montaaž olukorras, kus püük käib järvedel, veehoidlatel jt seisva veega paikades, mille põhjas on hõljuva või pehme muda kiht ning on alust arvata, et söödatops võib pärast heidet ja põhjajõudmist vajuda nii sügavale mutta, et veab endaga kaasa ka liidri. Nii kaotab rakendus oma tundlikkuse ning võtud ei kandu edasi ridvaotsale.
Üks paremaid kohti soliidse mõõduga ja heas toitumuses sügislatikate püüdmiseks on Pärnu jõgi. Selles loos on kokku võetud minu aastatepikkune fiidripüügi kogemus sel veekogul.
Sellest loost saad teada, mida peaks fiiderdaja sügisel teisiti tegema kui kevadel ja suvel, millega arvestama peibutussööda segamisel ja püügitaktika valimisel ning millistest paikadest vee jahenedes kala otsida.
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele